Accelerate Estonia ja Nutriloop projekt

Nutriloop liitus Acclelerate Estonia innovatsiooniprogrammiga

Biojäätmed moodustavad olmejäätmetest ligi veerandi. Et biojäätmeid ning ka teisi jäätmeliike saaks edukalt ringlusesse võtta, tuleks need esiteks liigiti koguda.

Mõlema osas on Eestis aga puudujääke:

  • liigiti kogutakse 24% ja
  • ringlusesse võetakse 11% biojäätmetest

Ringlussevõtu sihtarv on 2035. aastaks juba 65%, mida on võimalik saavutada just biojäätmete abil.

Accelerate Estonia innovatsiooniprogramm

Projekti “NutriLoop`i süsiniku- ja toitaineringlus bioväetistega”  eesmärk on seda olukorda mitte ainult parandada, vaid luua biojäätmetele täiesti uus narratiiv, kus toitaineterikas orgaaniline ressurss pole enam jäätmemajanduse probleem, vaid lahendus toidukasvatamisel.

Meil on vaja biopööret ja Eestist võib saada juhtriik biojäätmete väärindamises ja selle sidumises puhta toidu kasvatamisega.

Biojäätmeid saab edukalt ära kasutada toidukasvatuses ja muldade süsinikuvaru tõstmisel.  Samal ajal aitaksid biopõhised väetised asendada sünteetilisi ja imporditud väetisi ja tulevikutsenaariumina võiks põllumajandus muutuda kasvuhoone emiteerijast süsiniku sidujaks.

 

Innovatsioon igas lülis

Väljakutseid on kõikides lülides- nii biojäätmete veos, käitluses kui biopõhiste toodete kasutamises. Üks eesmärk on ka katsetada erinevaid ringmajanduslikke ärimudeleid.

Projekti käigus testime alternatiivset kogumismeetodit Balti jaamas ja Telliskivi Loomelinnakus.

Tähelepanuta ei jää aga ka üldised biojäätmete baasil valmistatud toodete kasutuse väljakutsed, mis on seotud teiste ringlussevõtu meetoditega nagu näiteks kompostimine.

Suhtluses toidukasvatajate ja avaliku sektoriga leidis kinnitust probleem, et biojäätmetest valmistatud väetistel pole nõudlust ning selle ümber on hirme ja müüte.

Seetõttu on bioväetistele turu tekitamine oluline samm, mida viime ellu läbi reaalsete põldkatsete ning kommunikatsiooni.

Nutriloop biopööre

Mais viisime läbi põldkatseid köögiviljakasvatajete juures, mille raames teeme erinevaid laboriteste, katsetame bioväetiste laotamise tehnikaid ning jälgime taimekasvu.

Pöörame tähelepanu just mulla bioloogilisele mitmekesisusele ja taime tervisele.

Eesti on paistnud silma mahepõllumajandusega ja nüüd saame astuda sammu edasi kestlikuma põllumajanduse suunas, mis väärtustab toitainete ringlust, elurikkust, puhast toitu ja mulla tervist.

Selle suuna on võtnud ka Euroopa Liit “Talust taldrikule” strateegiga ning Eestist võiks saada selles vallas suunanäitaja.

 

Nutriloopi lahendused biojäätmetele

Ettevõtetele pakume biojäätmete väärindamise võimalust, mille tellinud ettevõte saab vastu tema biojäätmetest valmistatud bioväetist või selle abil  toodetud põllusaadust.

Meie üheks partneriks on LHV, kelle kontorist kogutud biojäätmetest tehtud mullaparandajat kasutasime hernepõllul.

Tulemused näitasid, et bioväetise abil kasvasid hernekaunad pikemaks.

Loe lähemalt koostööst LHV-ga siit.

Lisaks arendame biojäätmetest tehtud tooteid ning kasutusvõimalusi.

Projekti lõpuks valmib juhendmaterjal, kuidas bioväetisi kasutada koos mulda taastavate põllumajandusvõtetega, mis komplektina võimaldavad kiiremat üleminekut kestlikumale viljelusele.

 

Kogukondlik lahendus biojäätmetele

Ühe olulise arengusuunana näeme  ka kogukondliku mudeli poole liikumist,  mille raames on kohalikel omavalitsustel rohkem võimalust ise oma jäätmete teekonna üle otsustada ning neile lahendusi leida, tekitades sel viisil valdkonda ka rohkem innovatsiooni.

Eriti oluliseks peame alternatiivsete lahenduste loomist, mis võimaldaksid puhta toidujäätmete voo eraldi koguda ja kõrge kvaliteediga bioväetisteks muuta.

Hetkel läheb kogu kraam kokku – nii võõristega kogutud kui ka puhas biojääde, mille tulemusel on lõpp-produkt küsitava väärtusega.

Liigiti kogumine ei muutu väga heaks üleöö, kuid selline lahendus aitab seda järk-järgult arendada.

Biojäätmete sidumine just kogukondliku ja kestliku toidukasvatusega võimaldab ka kohalikku puhast toidu kättesaadavamaks muuta ning see annab sorteerimisele paeluva eesmärgi.

Nutriloop ja Accelerate Estonia koostööprojekt

Programmi raames tehakse koostööd avaliku sektori esindajatega, eelkõige Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumiga, et kaardistada ära kõik kitsaskohad ja töötada välja meetmeid, mis aitaksid mainitud muutusi suuremal skaalal ellu viia.

Biopöörde tulemusena tekib biojäätmetele väärtus ning puhas toit muutub inimestele kättesaadavamaks.

Projekti lõpus valmib tervikliku mudeli kirjeldus, mida saab rakendada ka teistest riikides.

Kas Sa soovid ka oma ettevõttega ühineda biopöördega ja aidata muuta puhas toit inimestele kättesaadavamaks?

Võta julgelt ühendust ja räägime kõigest lähemalt 🙂

Ingrid Hermet Nutriloopi tegevjuht

Ingrid Hermet

Nutriloopi tegevjuht

Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.

Nutriloop ja LHV

LHV panus toidusüsteemi kestlikumaks muutmisel on eeskujuks teistele ettevõtetele!

Miks koguda biojäätmeid liigiti?

Või pakendijäätmeid ning vanapaberit?

Teame, et see on küll keskkonnahoidlik tegevus, kuid kuidas täpsemalt?

Mõnede liigiti kogutud jäätmete saatuse kohta on meil üsna hea ettekujutus, kuid valdavalt on see informatsioon siiski puudulik.

Ilma nende teadmisteta on jäätmete sorteerimine aga pealiskaudne ja lahti mõtestamata tegevus.

Oleme alustanud LHV-ga pilootprojekti, et pakkuda toidujäätmetele uudset ja läbipaistvat lahendust, mis aitab meie toidusüsteemi kestlikumaks muuta.

Nutriloopi biojäätmete kogumise anum

LHV kontoris kogutakse liigiti pakendeid, taarat, biojäätmeid, paberit ja pappi ning ohtlike jäätmeid.Fookuses on siinkohal just biojäätmed.

Biojäätmete väärindamine algab juba kohapeal.

Kõik köögis tekkivad toidujäätmed kogutakse väikeste konteinerite abil kokku ja need rändavad spetsiaalsesse NutriLoop’i konteinerisse, kuhu lisatakse iga päev fermenteerimist aktiveerivaid baktereid.

Seejärel jõuab materjal NutriLoop’i väärindamiskeskusesse, kus lisaks bakteritele tulevad appi veel ka vihmaussid.

Biojäätmetest saab bioväetis, mis jõuab tagasi LHV rõdule rajatud peenrasse, kus kasvatatakse maitserohelist, viljapuid ja lilli. Seal toodavad nende taimede nektarist mett mesilased.

LHV mesilased

Et lahendus oleks võimalikult kaasahaarav, toimus LHVs jäätmemajanduse tagamaid avav seminar, kus sai kirjeldatud ka biojäätmete tähendust toidusüsteemis. Rääkisime loo toitainete ringlusest, mis andis liigiti kogumisele täiesti uue tähenduse.

Kuidas kõlab mõte, et sinu õunasüda rändab tagasi su taldrikule näiteks basiilikuna pasta maitsestamiseks?

LHV kogub biojäätmeid liigiti, et tekitada ringmajandust – biojäätmed ei jää jäätmestaatusesse, vaid sellest saab uus toit.

Nutriloopi lahenduse puhul kõnetas LHV´d just tervikliku ahela läbipaistvaks ja kaasahaarvaks muutmine.

Nimelt  loome biojäätmetele väärtuse, seome (vajadusel) erinevad osapooled – ettevõtjad, kes komposti annetavad; tervisliku ja kohaliku toidu kasvatajad; selle toidu tarbijad, nt lasteaiad – toetades sellega kohalikku ja tervislikku toitu ja ka üldiselt majandust.

NutriLoop’i missioon on suunata biojäätmetes sisalduvad toitained ja süsinik uue toidu kasvatamisse.

Praegu laialt levinud intensiivpõllumajandus ei ole jätkusuutlik ja tugineb suures osas sünteetilistele väetistele ja taimekaitsevahenditele.

Sellel kõigel on aga lisaks mulla viljakuse ja ökosüsteemide hävinemisele otsene mõju ka inimese tervisele.

Nimelt ei ole agrokemikaalide abil kasvanud toidus piisavalt toiteväärtust ning toit võib sisaldada nendesamade kemikaalide jääke.

Teine probleem on orgaanilise aine vähenemine mullas, mida saab sinna tagasi viia just biojäätmete abil.

Mulla kadu on hetkel globaalselt umbes 30 miljardit tonni aastas – see tähendab, et igas minutis kaob 30 jalgpalliväljaku jagu mulda.

Hetkel on biojäätmed nii Eestis kui ka mujal maailmas alakasutatud ressurss.

  • Maailmas läheb linnades kaduma 98% biojäätmetes olevatest toitainetest.
  • Eestis kogutakse kokku 24% biojäätmetest, millest võetakse ringlusse 11%. 

Lisaks toitainetele saab bioväetiste abil lukustada põllumajandusmuldadesse süsinikku.

Kui võtta veel appi loodusega kooskõlas olevad kestlikud põlluharimisvõtted (mulla katmine taimestikuga, monokultuuride vältimine, minimaalne kündmine jms) on tulemuseks tõhus lahendus kliimamuutustega võitlemisel ja ökosüsteemide hoidmisel.

LHV-ga koostöös sündinud ja koos katsetatud mikrotoitainete mudelit
saame kasutada ja kohandada edaspidi ka teistes ettevõtetes.

Meie nägemus on, et iga inimene ettevõttes teab, mis saab tema liigiti kogutud biojäätmetest ja kus seda materjali uue toidu kasvatamiseks kasutatakse – olgu see siis enda terrassidel või näiteks koostööpartneri juures.

Kuigi kogused ei pruugi olla suured, on probleemi käsitlemine ja seoste loomine sellest veel olulisemgi. Just kontorites on võimalik jõuda paljude inimesteni, kes omakorda võtavad neid teadmisi koju kaasa.

Töökohas ja kontoris asjade ümberkorraldamine on üks võimalus, kuidas käivitada suuremaid ning globaalsemaid muutusi.

Biojäätmed on vahend, mis aitab toidusüsteemi jätkusuutlikumaks muuta ja võimaldab igaühel meist keskkonnahoidu panustada.

Kas tunned, et ka Sinu ettevõte võiks LHV eeskujul panustada kestlikuma toidusüsteemi loomisse?

Võta julgelt ühendust ja räägime kõigest lähemalt 🙂

Ingrid Hermet Nutriloopi tegevjuht

Ingrid Hermet

Nutriloopi tegevjuht

Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.

Horizon2020 SEA2LAND

Osaleme koos Eesti Taimekasvatuse Instituudiga Horizon2020 SEA2LAND 4-aastases rahvusvahelises projektis.

Projekti eesmärk on pakkuda lahendusi, mis kasutavad ära orgaanilisi jäätmeid, et vähendada toidu tootmise, kliimamuutuste ja jäätmete ringlussevõtuga seotud probleeme. Eesmärkide saavutamiseks täiustatakse toitainete ringlussevõtu tehnoloogiaid, et toota kalade ja vesiviljelisuse kõrvalsaadustest biopõhiseid väetisi. Meie rolliks on luua täiustatud fermenteerimise lahendus väetiste tootmiseks, kombineerides kalajäätmeid teiste biojäätmete voogudega – toidujäätmed, puulehed, pilliroojäägid jms ja kirjeldada kopeeritavaid ärimudeleid sarnaste piirkondade jaoks nagu Eesti.

Euroopa põllumajandus tugineb peamiselt imporditud väetistele, kuid samal ajal jääb liidu siseselt suur hulk orgaanilistes jäätmetes sisalduvaid mineraale kasutamata. Projekti eesmärk on pakkuda lahendusi, mis aitavad nende orgaaniliste jäätmete voogude abil ületada toidu tootmise, kliimamuutuste ja jäätmete ringlussevõtuga seotud probleeme. Selleks täiustatakse toitainete ringlussevõtu tehnoloogiaid, et toota kalade ja vesiviljelisuse kõrvalsaadustest biopõhiseid väetisi.


Projekti käigus luuakse Euroopasse kopeeritavaid näidispiloote, mis võtavad arvesse piirkondlikke olusid ja ringmajanduslikke võimalusi. Nutriloop OÜ roll projektis on luua täiustatud fermenteerimise lahendus väetiste tootmiseks, kombineerides kalajäätmeid teiste biojäätmete voogudega – toidujäätmed, puulehed, pilliroojäägid jms ja kirjeldada kopeeritavaid ärimudeleid sarnaste piirkondade jaoks nagu Eesti. Taimekasvatuse Instituudi roll on viia läbi taimkatseid ja hinnata erinevate väetiste sobivust erinevatele põllukultuuridele.


SEA2LAND´i käigus optimeeritakse ka ka teisi tehnoloogiaid, millest mõned on kombineeritud (täiustatud kompostimine, biokuivatamine, külmkuivatamine ja ekstraheerimine, vetikate tootmine, pürolüüs, membraanitehnoloogia, kitiini ekstraheerimine, termomehaaniline fraktsioneerimine, ensümaatiline hüdrolüüs), mis toodavad rätseplahendusena valmistatud biopõhised väetisi nii kohalike põllukultuuride jaoks kui ka eksportimiseks.


Projekt pakub lahendusena seitset juhtumiuuringut rohkem kui kümne tehnoloogilise lahenduse abil kuues
kalandussektori esinduspiirkonnas
(Põhja-, Läänemere-, Atlandi ookeani, Kantaabria, Vahemere ja Aadria mere piirkond).


Projekt SEA2LAND on 4-aastane koostöö innovatsioonimeede (IA), kus osaleb 26 partnerit 11 erinevast riigist (10 Euroopa riiki ja Tšiili), kogusummaga 7,7 miljonit €, mida rahastatakse EL Horisont 2020 meetmega H2020-RUR-2020-1. SEA2LAND algas 2021.aasta alguses ja esimene koordineerimiskoosolek toimus 27. – 28. jaanuaril.

Projekti SEA2LAND koordineerib Hispaania organisatsioon NEIKER-INSTITUTO VASCO DE
INVESTIGACION Y DESARROLLO AGRARIO SA (NEIKER).

Osalejad: UNIVERSITE DE LIEGE (ULIEGE), FIBL EUROOPA – FORSCHUNGSINSTITUTFUR BIOLOGISCHEN LANDBAU IN EUROPA (FIBL EU) ja UNIVERSITEIT GENT (UGENT) Belgiast; IPS KONZALTING DOO ZA POSLOVNE USLUGE (IPS) Horvaatiast; Eestist NUTRILOOP OU (NUTRI) ja EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT (ECRI); PIIRKONDLIK D’INNOVATSIOON ET DE TRANSFERT DE TECHNOLOGIE AGRORESSOURCES (KATAR), INSTITUT RIIGI POLÜTEHNIKA DE TOULOUSE (INPT) ja CHAMBRE D’AGRICULTURE DES PYRENEES ATLANTIQUES (CAPA), Prantsusmaalt; UNIVERSITA POLITECNICA DELLE MARCHE (UNIVPM), UNIVERSITA DEGLI STUDI DI MILANO (UMIL) ja SOCIETA COOPERATIVA PESCATORI MOLLUSCHICOLTORI CO.PE.MO. (CO.PE.MO), Itaaliast; AQUABIOTECH LIMITED (ABT) Maltalt; GRONN GJODSEL AS (Grønn), NIBIO – NORSK BIOOKONOMI INSTITUTT (NIBIO) ja NORSK LANDBRUKSRADGIVING NORD NORGE (NLR-NN), Norrast; INSTITUTO DE SOLDADURA E
QUALIDADE (ISQ) Portugalist; BARNA SA (BARNA), CAVIAR PIRINEA SL (KAVIAR), FUNDACION AZTI- AZTI FUNDAZIOA (AZTI), FUNDACIO UNIVERSITARIA BALMES (UVIC-UCC), FERTINAGRO BIOTECH SL (FERTINAGRO), INICIATIAS INNOVADOR Šveits (FORSCHUNGSINSTITUT FUR BIOLOGISCHEN LANDBAU STIFTUNG (FIBL-CH) ja Tšiili (INSTITUTO DE INVESTIGACIONES AGROPECUARIAS (INIA)).

SEA2LAND partnerid esindavad kõrvalsaaduste, väärindamise, tehnoloogiate ja agronoomia (sh mahepõllumajandus) teadusorganisatsioone, tööstust: i) kala- ja vesiviljelussektoritest; ii) väetissektoritest; iii) tehnoloogiasektoritest; sealhulgas vesiviljelus, kalandus ja keskkonnakonsultatsioon; haldamine ja
levitamine ning äriplaani väljatöötamine, organisatsioone esindavad põllumajandustootjad.


SEA2LAND koordinaator: Miriam Pinto (mpinto@neiker.eus)