Pilootprojekt Biojäätmete kohtkompostimine osa 3

Pilootprojekt „Biojäätmete kohtkompostimine“ osa 3

Jaanuari alguses andsime teada, et 2021. aasta sügisel algas biojäätmete kohtkompostimise pilootprojekt koostöös Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna ja ettevõttega Nutriloop. Projekti eesmärgiks on propageerida aia- ja haljastujäätmete ning toidu- ja köögijäätmete kohtkompostimist ning sealhulgas katsetada, millised kompostrid selleks meie kliimas kõige mõistlikumad on.

Saad esimest postitust lugeda siit.

 

Aasta aega kestnud biojäätmete kohtkompostimise pilootprojekt koostöös Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna ja ettevõttega Nutriloop on läbi saanud. Katsetasime väikestes kortermajades ning ka ühes lasteaias kokku kuute eri suuruse ja ehitusega kompostrit ning aeg on teha kokkuvõte!

September 2021 – september 2022 pilootprojektis katsetatavad kompostrid:

Kiirkomposter HotBin 200L, soojustusega

Kiirkomposter HotBin 200L, soojustusega

Kiirkomposter Biolan Eco 220L, soojustusega

Kiirkomposter Biolan Eco 220L

Trummelkomposter 200L, soojustuseta

Trummelkomposter 200L

Trummelkomposter 340L, soojustuseta

Trummelkomposter 340L

Compogreen 380L, soojustuseta

Compogreen 380L Compogreen 380L

Compothermo 340L, soojustuskihiga

Compothermo 340L

Esiteks, biojäätmete efektiivsemaks kompostimiseks soovitame biojäätmete kogumist kompostrisse alustada varakevadel, siis koguneb suveks piisavalt biojäätmeid ning piisava koguse ja soojemate ilmade tõttu läheb kompostimine paremini tööle.

Meie katse algas sügisel, nii et külmaks talveks ei olnud kompostritesse piisavalt soojust hoidvat massi kogunenud. Lisaks ei olnud ka mikroorganismidel piisavalt aega kompostimise protsess korralikult käima saada.

 

Teiseks, soovitame kasutada kompostrit, mil on korralik soojusisolatsioon. Temperatuuri mõõtetulemused näitavad selgelt, et isoleerimata, õhku läbi laskvate kompostrite sisu jahtub talvel maha ning biojäätmeid seal ei lagundata. Parem on ka kasutada kompostrit, millel on kõvast plastist väliskorpus.

Pehmest vahtplastist kaanele suutsid loomad endale käigud uuristada. Tekkinud augud jahutasid komposti omakorda maha. Lisaks võiks eelistada kompaktset, ühes tükis kasutajani saabuvat kompostrit, sest ise kokkupandavatel kompostritel kipuvad praod sisse jääma ning näriliste elu tehakse väga lihtsaks. Kõikidele nendele tingimustele vastas meie projektis 220-liitrine kiirkomposter Biolan Eco 220.

Biolan Eco 220 kiirkomposter ning selle sisu alt olevast luugist piiludes maikuu alguses.

Biolan Eco 220 kiirkomposter ning selle sisu

Kolmandaks selgus, millist kompostri suurust tuleks eelistada. Arvestades katses osalenud aktiivset komposteerumist näidanud kompostrite suurust ning neid kasutavate perede hulka, on sobilik kompostri suurus ühe neljaliikmelise pere kohta 150-200 L.

katsetatud kiirkompostrid olid suuruses 200L (Hotbin) ning 220L (Biolan), mis sobivad oma suuruse tõttu kuni 2-korteriga elamutele. Seega sobib nt kolme perega elamule vähemalt 300-liitrine komposter – selliseid on aga Eesti turul väga vähe leida. Suuremate kui nelja perega korterelamute tarbeks tuleb müügis olevate kompostrite suurust arvestades kohtkompostimiseks mitu kompostrit soetada. Kõik sõltub muidugi ka sellest, kui palju ja milliseid biojäätmeid inimesed tekitavad.

 

Neljandaks tuleb tõdeda, et (trummel)komposter ei ole lasteaedadele sobilik biojäätmete ümbertöötlemise viis. Katses osalenud lasteaias tekkis suure (340 l) trummelkompostri kohta liialt suur kogus biojäätmeid, mis olid seejuures liiga niisked, ühekülgsed ning toitainevaesed.

Proovisime küll komposti elavdada nii puulehtede osakaalu vähendamise ja siis suurendamisega ning kuuma veega täidetud purkide lisamisega. Andsime kompostile paarinädalasi puhkepause. Suvel kallasime lausa kogu komposti välja, lasime sel kuivada, lõhkusime suuremad anaeroobsed tükid ning segasime hulka puidugraanuleid, aga ka sellest ei olnud palju abi.

Lasteaias oleva 340-liitrise trummelkompostri sisu detsembri alguses ja augusti lõpus:

340-liitrise trummelkompostri sisu

NutriLoop tänab projektis osalenud korterelamuid ja kompostreid kasutanud peresid, Tallinna Sikupilli Lasteaeda ning Tallinna Strateegiakeskust eduka katseperioodi eest! Pilootprojektist saadud teadmised aitavad kujundada Tallinna linna biojäätmete kohtkompostimise strateegiat ning on ka kasulikuks materjaliks alustavale kompostijale.

Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!

Hanna Kaarin Hermlin

Hanna Kaarin Hermlin

Projektijuht

Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.