Eelmisel aastal me alustasime Accelerate Estonia programmiga. Meie eesmärk Accelerate Estonia programmi raames oli leida ja katsetada mudeleid, mis võimaldavad biojäätmeid kestlikus toidutootmises tõhusalt kasutada ning leida võimalusi, kuidas edukamalt käivitada bioväetiste turgu.

Loe lähemalt Accelerate Estonia programmist siin https://nutriloop.org/en/nutriloop-liitus-acclelerate-estonia-innovatsiooniprogrammiga/.

Probleem

• 2024. aastaks peavad kõik omavalitsused biojäätmeid eraldi koguma, kuid praegu teeb seda vaid 49 omavalitsust 79-st.
• 2025. aastaks peavad kõik Euroopa Liidu riigid ringlusse võtma vähemalt 55% segaolmejäätmetest. Hetkel oleme Eestis vaid 30% juures.

Ülemaailmses toidu tootmises kasutatakse suuresti sünteetilisi väetisi ning biojäätmed on hetkel oluline kasutamata ressurss. Eestis läheb hetkel umbes 76% biojäätmetest segaolmejäätmete hulka, millest jõuab ringlusesse vaid 11% ning paljudes piirkondades puudub biojäätmete ringlussevõtu võimekus üldse.

Toodetav kompost pole põllumeeste seas laialt kasutust leidnud, köögiviljakasvatus Eestis väheneb ning oleme sõltuvad peamiselt importväetistest, mille hinnad tõusevad ning kättesaadavus väheneb. Kõik see annab põhjust näha biojäätmete kasutamisel olulist potentsiaali puhaste orgaaniliste väetiste kasutamiseks kodumaises põllumajanduses ja köögiviljakasvatuses.

Nutriloopi lahendus

Võiksime Eestis olla teerajajaks biojäätmetest tehtud väetiste tootmisel ja laialdasel kasutusel, mis toetab taastuvale põllumajandusele üleminekut. Liikudes tavapõllumajanduselt taastavale, võimaldab see luua naturaalsema toitainete ringluse ning kasvatada rohkem kohalikku puhast toitu.

Accelerate Estonia programmis püstitasime endale kaks põhieesmärki:

• Leida ja katsetada mudeleid, mis võimaldavad biojäätmeid kestlikus toidutootmises tõhusalt kasutada.
• Leida võimalusi, kuidas luua hästi töötavat bioväetiste turgu.

Eesmärkide saavutamiseks testisime üheksa kuu jooksul personaliseeritud biojäätmete kogumist Telliskivi piirkonna restoranidest, Balti jaama turult ning kontoritest (LHV, Lift99, Utilitas). Kogusime kokku 5100 liitrit biojäätmeid, mis on võrreldav 1000 majapidamise ühe nädala jäätmete kogusega.

Kasutasime biojäätmete kogumiseks spetsiaalseid õhukindlaid anumaid ja meie partnerid lisasid konteineritesse kasulike mikroorganismide segu (piimhappebakterid, seened jm), et väetise tegemiseks vajalik fermenteerimisprotsess saaks juba kohapeal alata. Protsessi algus juba kogumise ajal vähendab vajadust jäätmekasti sagedasti tühjendada, sest õhukindlas anumas kääritamine peatab biojäätmete riknemise. Jälgisime ja testisime pidevalt meie tehasesse jõudvaid biojäätmeid – tulemused näitasid, et biojäätmed olid puhtad ning ei sisaldanud peale orgaanika peaaegu üldse plastmassi ega muid anorgaanilisi aineid.

Testisime meie tehases väärindatud bioväetisi 11 Eesti köögiviljakasvatajaga, nt Pöörasoo ja Mahe Eeriksaare talu, Tartu maheaed, ning tutvustasime ja toetasime neid taastava põllumajanduse meetodite katsetamisel.

Mõju ja edasised arengud

Hea meel oli tõdeda, et põllupidajad, kellega eksperimendis koostööd tegime, nägid bioväetistes kasulikku ja olulist alternatiivi teistele orgaanilistele väetistele. Testide tulemused näitasid, et bioväetised sobivad hästi mahepõllumajandusse, neid on ohutu kasutada ja nad taastavad mulla seisundit, lisades kasulikke orgaanilisi mikroelemente. Bioväetistega kasvatatud mais sisaldas rohkem toitaineid ja taimed olid erinevatele keskkonnateguritele ja stressoritele vastupidavamad.

Oma eksperimendi tulemuste põhjal oleme seadnud pikaajalise ambitsioonika eesmärgi ühendada toitainete ringlus põllumajanduses. Eesmärgi toetamiseks tahame luua platvormi, mis võimaldab tarbijatele lihtsamat ligipääsu kestlikult kasvatatud toidule ja läbipaistvale toiduahelale.

Järgmise kahe aasta jooksul soovime täiustada oma bioväetiste tehast ja keskenduda tootearendusele, et viia bioväetised kohalikus põllumajanduses laiemalt kasutusse.

Samal ajal jätkame personaalse biojäätmete kogumisteenuste pakkumisega oma partneritele ning nõustame põllupidajaid, kes soovivad üle minna taastavale põllumajandusele.

2023. aastal hakkame välja töötama terviklikku mudelit omavalitsustele, mis hõlmab endas biojäätmete kogumist, väärindamist ja bioväetise kasutamist toidu kasvatamisel. Selliselt toetame omavalitsusi ja kohalikke kogukondi biojäätmete eraldi kogumise nõude täitmisel ning võimaldame tekitada rohkem positiivset keskkonnamõju meie kohalikus toidukasvatuses.

Lisainfo

Accelerate Estonia lõppraport (PDF)

Teejuht põllupidajale (PDF)

Lisa 1, põldkatsed (PDF)

Lisa 2, kevadised katsed ja analüüs (XLSX)

Lisa 3.1, mulla mikroobikooslused (PPTX)

Lisa 3.2, PLFA (PDF)

Lisa 4, ANOVA Nutriloop herned (PDF)

Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!

Sulle võib veel huvi pakkuda:

Nutriloop liitus Acclelerate Estonia innovatsiooniprogrammiga

Pilootprojekt „Biojäätmete kohtkompostimine“