SEA2LAND on 4-aastane innovatsiooni- koostöö projekt (collaborative Innovation Action-IA), mida rahastab EL Horizon 2020.
See põhineb ringmajandusmudelil ning edendab EL-is väetiste tootmist kohalikust toorainest.
Projekti eesmärk on vähendada Euroopa muldade toitainete tasakaalutust.
Jaanuari alguses andsime teada, et 2021. aasta sügisel algas biojäätmete kohtkompostimise pilootprojekt koostöös Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna ja ettevõttega Nutriloop. Projekti eesmärgiks on propageerida aia- ja haljastujäätmete ning toidu- ja köögijäätmete kohtkompostimist ning sealhulgas katsetada, millised kompostrid selleks meie kliimas kõige mõistlikumad on.
Aasta aega kestnud biojäätmete kohtkompostimise pilootprojekt koostöös Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna ja ettevõttega Nutriloop on läbi saanud. Katsetasime väikestes kortermajades ning ka ühes lasteaias kokku kuute eri suuruse ja ehitusega kompostrit ning aeg on teha kokkuvõte!
September 2021 – september 2022 pilootprojektis katsetatavad kompostrid:
Kiirkomposter HotBin 200L, soojustusega
Kiirkomposter Biolan Eco 220L, soojustusega
Trummelkomposter 200L, soojustuseta
Trummelkomposter 340L, soojustuseta
Compogreen 380L, soojustuseta
Compothermo 340L, soojustuskihiga
Esiteks, biojäätmete efektiivsemaks kompostimiseks soovitame biojäätmete kogumist kompostrisse alustada varakevadel, siis koguneb suveks piisavalt biojäätmeid ning piisava koguse ja soojemate ilmade tõttu läheb kompostimine paremini tööle.
Meie katse algas sügisel, nii et külmaks talveks ei olnud kompostritesse piisavalt soojust hoidvat massi kogunenud. Lisaks ei olnud ka mikroorganismidel piisavalt aega kompostimise protsess korralikult käima saada.
Teiseks, soovitame kasutada kompostrit, mil on korralik soojusisolatsioon. Temperatuuri mõõtetulemused näitavad selgelt, et isoleerimata, õhku läbi laskvate kompostrite sisu jahtub talvel maha ning biojäätmeid seal ei lagundata. Parem on ka kasutada kompostrit, millel on kõvast plastist väliskorpus.
Pehmest vahtplastist kaanele suutsid loomad endale käigud uuristada. Tekkinud augud jahutasid komposti omakorda maha. Lisaks võiks eelistada kompaktset, ühes tükis kasutajani saabuvat kompostrit, sest ise kokkupandavatel kompostritel kipuvad praod sisse jääma ning näriliste elu tehakse väga lihtsaks. Kõikidele nendele tingimustele vastas meie projektis 220-liitrine kiirkomposter Biolan Eco 220.
Biolan Eco 220 kiirkomposter ning selle sisu alt olevast luugist piiludes maikuu alguses.
Kolmandaks selgus, millist kompostri suurust tuleks eelistada. Arvestades katses osalenud aktiivset komposteerumist näidanud kompostrite suurust ning neid kasutavate perede hulka, on sobilik kompostri suurus ühe neljaliikmelise pere kohta 150-200 L.
katsetatud kiirkompostrid olid suuruses 200L (Hotbin) ning 220L (Biolan), mis sobivad oma suuruse tõttu kuni 2-korteriga elamutele. Seega sobib nt kolme perega elamule vähemalt 300-liitrine komposter – selliseid on aga Eesti turul väga vähe leida. Suuremate kui nelja perega korterelamute tarbeks tuleb müügis olevate kompostrite suurust arvestades kohtkompostimiseks mitu kompostrit soetada. Kõik sõltub muidugi ka sellest, kui palju ja milliseid biojäätmeid inimesed tekitavad.
Neljandaks tuleb tõdeda, et (trummel)komposter ei ole lasteaedadele sobilik biojäätmete ümbertöötlemise viis. Katses osalenud lasteaias tekkis suure (340 l) trummelkompostri kohta liialt suur kogus biojäätmeid, mis olid seejuures liiga niisked, ühekülgsed ning toitainevaesed.
Proovisime küll komposti elavdada nii puulehtede osakaalu vähendamise ja siis suurendamisega ning kuuma veega täidetud purkide lisamisega. Andsime kompostile paarinädalasi puhkepause. Suvel kallasime lausa kogu komposti välja, lasime sel kuivada, lõhkusime suuremad anaeroobsed tükid ning segasime hulka puidugraanuleid, aga ka sellest ei olnud palju abi.
Lasteaias oleva 340-liitrise trummelkompostri sisu detsembri alguses ja augusti lõpus:
NutriLoop tänab projektis osalenud korterelamuid ja kompostreid kasutanud peresid, Tallinna Sikupilli Lasteaeda ning Tallinna Strateegiakeskust eduka katseperioodi eest! Pilootprojektist saadud teadmised aitavad kujundada Tallinna linna biojäätmete kohtkompostimise strateegiat ning on ka kasulikuks materjaliks alustavale kompostijale.
Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!
Jaanuari alguses andsime teada, et 2021. aasta sügisel algas biojäätmete kohtkompostimise pilootprojekt koostöös Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna ja ettevõttega Nutriloop. Projekti eesmärgiks on propageerida aia- ja haljastujäätmete ning toidu- ja köögijäätmete kohtkompostimist ning sealhulgas katsetada, millised kompostrid selleks meie kliimas kõige mõistlikumad on.
Praeguseks hetkeks oleme erinevaid kompostreid katsetanud umbes 9 kuud. Selle aja jooksul tuli kompostritel üle elada nii pakane talv, kui ka pikk ja jahe kevad, mis komposti valmimise seisukohalt just kõige soodsamad tingimused ei ole. Projektis osalevad kuus erinevat kompostrit on läbinud kõrge kadalipu oma tugevuste ja nõrkuste eksponeerimiseks.
Kiirkomposter HotBin 200L, soojustusega
Kiirkomposter Biolan Eco 220L, soojustusega
Trummelkomposter 200L, soojustuseta
Trummelkomposter 340L, soojustuseta
Compogreen 380L, soojustuseta
Compothermo 340L, soojustuskihiga
Kõige paremini toimivad ehk külma perioodi kõrgeimate temperatuuridega paistavad silma soojustatud kompostrid. Talv läbi kuumemaid tulemusi andnud 200-liitrine kiirkomposter HotBin 200 omas aga suurt puudujääki- pehmest vahtplastist kaas sai näriliste või lindude poolt läbitud ning tekkinud augu tõttu komposteerumise protsess aeglustus.
Linnaloomade kahjustatud kompostrikaas.
Valminud ja meeldiva aroomiga kompost 220-liitrises soojusisolatsiooniga Biolan Eco kiirkompostris aprilli lõpus.
Kõige vaevalisemalt komposteerub biojääde soojusisolatsioonita kompostrites. Nende hulka kuuluvad 380-liitrine Compogreen ning kahes eri mõõdus trummelkompostrid.
Viimaste kaaned külmusid kõige külmematel talvekuudel kinni ning biojäätmeid ei olnud võimalik sel perioodil juurde lisada. Suve alguseks on trummelkompostrite sisu jäänud üsnagi ebaatraktiivseks- biomass on niiske, suurte tükkidena ning pikantse lõhnaga.
Lahendusena proovisime lisada erinevaid kuivi rohke süsinikusisaldusega materjale – munakarpe, saepuru, puidugraanuleid ja multši.
Esimesel pildil on trummelkomposter aprilli lõpus enne puidupelletite lisamist ning teisel pildil mai lõpus veidi paremas seisus.
Lootust on!
Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!
Eelmisel aastal me alustasime Accelerate Estonia programmiga. Meie eesmärk Accelerate Estonia programmi raames oli leida ja katsetada mudeleid, mis võimaldavad biojäätmeid kestlikus toidutootmises tõhusalt kasutada ning leida võimalusi, kuidas edukamalt käivitada bioväetiste turgu.
Loe lähemalt Accelerate Estonia programmist siin https://nutriloop.org/en/nutriloop-liitus-acclelerate-estonia-innovatsiooniprogrammiga/.
Probleem
2024. aastaks peavad kõik omavalitsused biojäätmeid eraldi koguma, kuid praegu teeb seda vaid 49 omavalitsust 79-st.
2025. aastaks peavad kõik Euroopa Liidu riigid ringlusse võtma vähemalt 55% segaolmejäätmetest. Hetkel oleme Eestis vaid 30% juures.
Ülemaailmses toidu tootmises kasutatakse suuresti sünteetilisi väetisi ning biojäätmed on hetkel oluline kasutamata ressurss. Eestis läheb hetkel umbes 76% biojäätmetest segaolmejäätmete hulka, millest jõuab ringlusesse vaid 11% ning paljudes piirkondades puudub biojäätmete ringlussevõtu võimekus üldse.
Toodetav kompost pole põllumeeste seas laialt kasutust leidnud, köögiviljakasvatus Eestis väheneb ning oleme sõltuvad peamiselt importväetistest, mille hinnad tõusevad ning kättesaadavus väheneb. Kõik see annab põhjust näha biojäätmete kasutamisel olulist potentsiaali puhaste orgaaniliste väetiste kasutamiseks kodumaises põllumajanduses ja köögiviljakasvatuses.
Nutriloopi lahendus
Võiksime Eestis olla teerajajaks biojäätmetest tehtud väetiste tootmisel ja laialdasel kasutusel, mis toetab taastuvale põllumajandusele üleminekut. Liikudes tavapõllumajanduselt taastavale, võimaldab see luua naturaalsema toitainete ringluse ning kasvatada rohkem kohalikku puhast toitu.
Accelerate Estonia programmis püstitasime endale kaks põhieesmärki:
Leida ja katsetada mudeleid, mis võimaldavad biojäätmeid kestlikus toidutootmises tõhusalt kasutada.
Leida võimalusi, kuidas luua hästi töötavat bioväetiste turgu.
Eesmärkide saavutamiseks testisime üheksa kuu jooksul personaliseeritud biojäätmete kogumist Telliskivi piirkonna restoranidest, Balti jaama turult ning kontoritest (LHV, Lift99, Utilitas). Kogusime kokku 5100 liitrit biojäätmeid, mis on võrreldav 1000 majapidamise ühe nädala jäätmete kogusega.
Kasutasime biojäätmete kogumiseks spetsiaalseid õhukindlaid anumaid ja meie partnerid lisasid konteineritesse kasulike mikroorganismide segu (piimhappebakterid, seened jm), et väetise tegemiseks vajalik fermenteerimisprotsess saaks juba kohapeal alata. Protsessi algus juba kogumise ajal vähendab vajadust jäätmekasti sagedasti tühjendada, sest õhukindlas anumas kääritamine peatab biojäätmete riknemise. Jälgisime ja testisime pidevalt meie tehasesse jõudvaid biojäätmeid – tulemused näitasid, et biojäätmed olid puhtad ning ei sisaldanud peale orgaanika peaaegu üldse plastmassi ega muid anorgaanilisi aineid.
Testisime meie tehases väärindatud bioväetisi 11 Eesti köögiviljakasvatajaga, nt Pöörasoo ja Mahe Eeriksaare talu, Tartu maheaed, ning tutvustasime ja toetasime neid taastava põllumajanduse meetodite katsetamisel.
Mõju ja edasised arengud
Hea meel oli tõdeda, et põllupidajad, kellega eksperimendis koostööd tegime, nägid bioväetistes kasulikku ja olulist alternatiivi teistele orgaanilistele väetistele. Testide tulemused näitasid, et bioväetised sobivad hästi mahepõllumajandusse, neid on ohutu kasutada ja nad taastavad mulla seisundit, lisades kasulikke orgaanilisi mikroelemente. Bioväetistega kasvatatud mais sisaldas rohkem toitaineid ja taimed olid erinevatele keskkonnateguritele ja stressoritele vastupidavamad.
Bioväetistega kasvatatud mais sisaldas rohkem toitaineid ja taimed olid erinevatele keskkonnateguritele ja stressoritele vastupidavamad.
Oma eksperimendi tulemuste põhjal oleme seadnud pikaajalise ambitsioonika eesmärgi ühendada toitainete ringlus põllumajanduses. Eesmärgi toetamiseks tahame luua platvormi, mis võimaldab tarbijatele lihtsamat ligipääsu kestlikult kasvatatud toidule ja läbipaistvale toiduahelale.
Järgmise kahe aasta jooksul soovime täiustada oma bioväetiste tehast ja keskenduda tootearendusele, et viia bioväetised kohalikus põllumajanduses laiemalt kasutusse.
Samal ajal jätkame personaalse biojäätmete kogumisteenuste pakkumisega oma partneritele ning nõustame põllupidajaid, kes soovivad üle minna taastavale põllumajandusele.
2023. aastal hakkame välja töötama terviklikku mudelit omavalitsustele, mis hõlmab endas biojäätmete kogumist, väärindamist ja bioväetise kasutamist toidu kasvatamisel. Selliselt toetame omavalitsusi ja kohalikke kogukondi biojäätmete eraldi kogumise nõude täitmisel ning võimaldame tekitada rohkem positiivset keskkonnamõju meie kohalikus toidukasvatuses.
Biojäätmed ei ole prügi, vaid väärtuslik ressurss.
Kui biojäätmed õigesti liigiti koguda, on võimalik need sobivates tingimustes kompostida ning saadu enda koduaias ära kasutada.
Globaalsete probleemide lahendamist tuleb alustada enese tagahoovist. Seetõttu viib Tallinna Strateegiakeskus ringmajanduse osakond koostöös ettevõttega NutriLoop septembrikuus 2021 alanud aastase biojäätmete kohtkompostimise pilootprojekti.
Biojäätmete kohtkompostimise projekti eesmärgiks
on propageerida aia- ja haljastujäätmete ning toidu- ja köögijäätmete kohtkompostimist ning sealhulgas katsetada, millised kompostrid selleks meie kliimas kõige mõistlikumad on.
Selleks katsetame kuute erinevat kompostrit, mis erinevad üksteisest näiteks nii suuruse kui ka soojusisolatsiooni olemasolu poolest. Kompostrid läksid proovimiseks erinevatele sihtrühmadele üksikelamutest 2-9 korteriga elamute ja lasteaedadeni välja.
Muuhulgas laiendame projekti käigus kompostri kasutajate silmaringi seostades biojäätmed selgemalt toitaineringlusega, süsinikuringega, mulla ja kemikaalivaba toiduga. Tallinna Sikupilli Lasteaias harime ka meie noorimat generatsiooni erinevatest kompostimisvõimalustest ning kasutame tekkinud komposti peenrakastides.
Aasta jooksul jälgime erinevate kompostrites biojäätmete lagunemise protsessi, näiteks mõõtes komposti temperatuuri komposteerumise aktiivsuse hindamiseks. Esimese kuu jooksul tõusis kompostrite sisemus keskmiselt 10 kraadi soojemaks välistemperatuurist, mis viitas, et kompostimise protsess on kõikides eri tüüpi kompostrites käivitunud.
Kuid detsembri alguses saabunud ligi -20 kraadi juures oli kõikide kompostrite sisetemperatuur langenud, mis näitab lagunemise protsessi aeglustumist. Järgnevad kuud toovad selgust, kas mikroorganismid suudavad mõnes katsetatavas kompostris läbi karmi Eesti talve pidevalt toimetada või jääb lagunemisprotsess kevadet ootama.
Pildil üks katsetatavatest kompostritest külma trotsimas.
Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!
Biojäätmed moodustavad olmejäätmetest ligi veerandi. Et biojäätmeid ning ka teisi jäätmeliike saaks edukalt ringlusesse võtta, tuleks need esiteks liigiti koguda.
Mõlema osas on Eestis aga puudujääke:
liigiti kogutakse 24% ja
ringlusesse võetakse 11% biojäätmetest
Ringlussevõtu sihtarv on 2035. aastaks juba 65%, mida on võimalik saavutada just biojäätmete abil.
Accelerate Estonia innovatsiooniprogramm
Projekti “NutriLoop`i süsiniku- ja toitaineringlus bioväetistega” eesmärk on seda olukorda mitte ainult parandada, vaid luua biojäätmetele täiesti uus narratiiv, kus toitaineterikas orgaaniline ressurss pole enam jäätmemajanduse probleem, vaid lahendus toidukasvatamisel.
Meil on vaja biopööret ja Eestist võib saada juhtriik biojäätmete väärindamises ja selle sidumises puhta toidu kasvatamisega.
Biojäätmeid saab edukalt ära kasutada toidukasvatuses ja muldade süsinikuvaru tõstmisel. Samal ajal aitaksid biopõhised väetised asendada sünteetilisi ja imporditud väetisi ja tulevikutsenaariumina võiks põllumajandus muutuda kasvuhoone emiteerijast süsiniku sidujaks.
Innovatsioon igas lülis
Väljakutseid on kõikides lülides- nii biojäätmete veos, käitluses kui biopõhiste toodete kasutamises. Üks eesmärk on ka katsetada erinevaid ringmajanduslikke ärimudeleid.
Projekti käigus testime alternatiivset kogumismeetodit Balti jaamas ja Telliskivi Loomelinnakus.
Tähelepanuta ei jää aga ka üldised biojäätmete baasil valmistatud toodete kasutuse väljakutsed, mis on seotud teiste ringlussevõtu meetoditega nagu näiteks kompostimine.
Suhtluses toidukasvatajate ja avaliku sektoriga leidis kinnitust probleem, et biojäätmetest valmistatud väetistel pole nõudlust ning selle ümber on hirme ja müüte.
Seetõttu on bioväetistele turu tekitamine oluline samm, mida viime ellu läbi reaalsete põldkatsete ning kommunikatsiooni.
Mais viisime läbi põldkatseid köögiviljakasvatajete juures, mille raames teeme erinevaid laboriteste, katsetame bioväetiste laotamise tehnikaid ning jälgime taimekasvu.
Pöörame tähelepanu just mulla bioloogilisele mitmekesisusele ja taime tervisele.
Eesti on paistnud silma mahepõllumajandusega ja nüüd saame astuda sammu edasi kestlikuma põllumajanduse suunas, mis väärtustab toitainete ringlust, elurikkust, puhast toitu ja mulla tervist.
Selle suuna on võtnud ka Euroopa Liit “Talust taldrikule” strateegiga ning Eestist võiks saada selles vallas suunanäitaja.
Nutriloopi lahendused biojäätmetele
Ettevõtetele pakume biojäätmete väärindamise võimalust, mille tellinud ettevõte saab vastu tema biojäätmetest valmistatud bioväetist või selle abil toodetud põllusaadust.
Meie üheks partneriks on LHV, kelle kontorist kogutud biojäätmetest tehtud mullaparandajat kasutasime hernepõllul.
Tulemused näitasid, et bioväetise abil kasvasid hernekaunad pikemaks.
Lisaks arendame biojäätmetest tehtud tooteid ning kasutusvõimalusi.
Projekti lõpuks valmib juhendmaterjal, kuidas bioväetisi kasutada koos mulda taastavate põllumajandusvõtetega, mis komplektina võimaldavad kiiremat üleminekut kestlikumale viljelusele.
Kogukondlik lahendus biojäätmetele
Ühe olulise arengusuunana näeme ka kogukondliku mudeli poole liikumist, mille raames on kohalikel omavalitsustel rohkem võimalust ise oma jäätmete teekonna üle otsustada ning neile lahendusi leida, tekitades sel viisil valdkonda ka rohkem innovatsiooni.
Eriti oluliseks peame alternatiivsete lahenduste loomist, mis võimaldaksid puhta toidujäätmete voo eraldi koguda ja kõrge kvaliteediga bioväetisteks muuta.
Hetkel läheb kogu kraam kokku – nii võõristega kogutud kui ka puhas biojääde, mille tulemusel on lõpp-produkt küsitava väärtusega.
Liigiti kogumine ei muutu väga heaks üleöö, kuid selline lahendus aitab seda järk-järgult arendada.
Biojäätmete sidumine just kogukondliku ja kestliku toidukasvatusega võimaldab ka kohalikku puhast toidu kättesaadavamaks muuta ning see annab sorteerimisele paeluva eesmärgi.
Programmi raames tehakse koostööd avaliku sektori esindajatega, eelkõige Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumiga, et kaardistada ära kõik kitsaskohad ja töötada välja meetmeid, mis aitaksid mainitud muutusi suuremal skaalal ellu viia.
Biopöörde tulemusena tekib biojäätmetele väärtus ning puhas toit muutub inimestele kättesaadavamaks.
Projekti lõpus valmib tervikliku mudeli kirjeldus, mida saab rakendada ka teistest riikides.
Kas Sa soovid ka oma ettevõttega ühineda biopöördega ja aidata muuta puhas toit inimestele kättesaadavamaks?
Võta julgelt ühendust ja räägime kõigest lähemalt 🙂
Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!
Teame, et see on küll keskkonnahoidlik tegevus, kuid kuidas täpsemalt?
Mõnede liigiti kogutud jäätmete saatuse kohta on meil üsna hea ettekujutus, kuid valdavalt on see informatsioon siiski puudulik.
Ilma nende teadmisteta on jäätmete sorteerimine aga pealiskaudne ja lahti mõtestamata tegevus.
Oleme alustanud LHV-ga pilootprojekti, et pakkuda toidujäätmetele uudset ja läbipaistvat lahendust, mis aitab meie toidusüsteemi kestlikumaks muuta.
LHV kontoris kogutakse liigiti pakendeid, taarat, biojäätmeid, paberit ja pappi ning ohtlike jäätmeid.Fookuses on siinkohal just biojäätmed.
Biojäätmete väärindamine algab juba kohapeal.
Kõik köögis tekkivad toidujäätmed kogutakse väikeste konteinerite abil kokku ja need rändavad spetsiaalsesse NutriLoop’i konteinerisse, kuhu lisatakse iga päev fermenteerimist aktiveerivaid baktereid.
Seejärel jõuab materjal NutriLoop’i väärindamiskeskusesse, kus lisaks bakteritele tulevad appi veel ka vihmaussid.
Biojäätmetest saab bioväetis, mis jõuab tagasi LHV rõdule rajatud peenrasse, kus kasvatatakse maitserohelist, viljapuid ja lilli. Seal toodavad nende taimede nektarist mett mesilased.
Et lahendus oleks võimalikult kaasahaarav, toimus LHVs jäätmemajanduse tagamaid avav seminar, kus sai kirjeldatud ka biojäätmete tähendust toidusüsteemis. Rääkisime loo toitainete ringlusest, mis andis liigiti kogumisele täiesti uue tähenduse.
Kuidas kõlab mõte, et sinu õunasüda rändab tagasi su taldrikule näiteks basiilikuna pasta maitsestamiseks?
LHV kogub biojäätmeid liigiti, et tekitada ringmajandust – biojäätmed ei jää jäätmestaatusesse, vaid sellest saab uus toit.
Nutriloopi lahenduse puhul kõnetas LHV´d just tervikliku ahela läbipaistvaks ja kaasahaarvaks muutmine.
Nimelt loome biojäätmetele väärtuse, seome (vajadusel) erinevad osapooled – ettevõtjad, kes komposti annetavad; tervisliku ja kohaliku toidu kasvatajad; selle toidu tarbijad, nt lasteaiad – toetades sellega kohalikku ja tervislikku toitu ja ka üldiselt majandust.
Vaata LHV videot
NutriLoop’i missioon on suunata biojäätmetes sisalduvad toitained ja süsinik uue toidu kasvatamisse.
Praegu laialt levinud intensiivpõllumajandus ei ole jätkusuutlik ja tugineb suures osas sünteetilistele väetistele ja taimekaitsevahenditele.
Sellel kõigel on aga lisaks mulla viljakuse ja ökosüsteemide hävinemisele otsene mõju ka inimese tervisele.
Nimelt ei ole agrokemikaalide abil kasvanud toidus piisavalt toiteväärtust ning toit võib sisaldada nendesamade kemikaalide jääke.
Teine probleem on orgaanilise aine vähenemine mullas, mida saab sinna tagasi viia just biojäätmete abil.
Mulla kadu on hetkel globaalselt umbes 30 miljardit tonni aastas – see tähendab, et igas minutis kaob 30 jalgpalliväljaku jagu mulda.
Hetkel on biojäätmed nii Eestis kui ka mujal maailmas alakasutatud ressurss.
Maailmas läheb linnades kaduma 98% biojäätmetes olevatest toitainetest.
Eestis kogutakse kokku 24% biojäätmetest, millest võetakse ringlusse 11%.
Lisaks toitainetele saab bioväetiste abil lukustada põllumajandusmuldadesse süsinikku.
Kui võtta veel appi loodusega kooskõlas olevad kestlikud põlluharimisvõtted (mulla katmine taimestikuga, monokultuuride vältimine, minimaalne kündmine jms) on tulemuseks tõhus lahendus kliimamuutustega võitlemisel ja ökosüsteemide hoidmisel.
LHV-ga koostöös sündinud ja koos katsetatud mikrotoitainete mudelit
saame kasutada ja kohandada edaspidi ka teistes ettevõtetes.
Meie nägemus on, et iga inimene ettevõttes teab, mis saab tema liigiti kogutud biojäätmetest ja kus seda materjali uue toidu kasvatamiseks kasutatakse – olgu see siis enda terrassidel või näiteks koostööpartneri juures.
Kuigi kogused ei pruugi olla suured, on probleemi käsitlemine ja seoste loomine sellest veel olulisemgi. Just kontorites on võimalik jõuda paljude inimesteni, kes omakorda võtavad neid teadmisi koju kaasa.
Töökohas ja kontoris asjade ümberkorraldamine on üks võimalus, kuidas käivitada suuremaid ning globaalsemaid muutusi.
Biojäätmed on vahend, mis aitab toidusüsteemi jätkusuutlikumaks muuta ja võimaldab igaühel meist keskkonnahoidu panustada.
Kas tunned, et ka Sinu ettevõte võiks LHV eeskujul panustada kestlikuma toidusüsteemi loomisse?
Võta julgelt ühendust ja räägime kõigest lähemalt 🙂
Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!
Osaleme koos Eesti Taimekasvatuse Instituudiga Horizon2020 SEA2LAND 4-aastases rahvusvahelises projektis.
Projekti eesmärk on pakkuda lahendusi, mis kasutavad ära orgaanilisi jäätmeid, et vähendada toidu tootmise, kliimamuutuste ja jäätmete ringlussevõtuga seotud probleeme. Eesmärkide saavutamiseks täiustatakse toitainete ringlussevõtu tehnoloogiaid, et toota kalade ja vesiviljelisuse kõrvalsaadustest biopõhiseid väetisi. Meie rolliks on luua täiustatud fermenteerimise lahendus väetiste tootmiseks, kombineerides kalajäätmeid teiste biojäätmete voogudega – toidujäätmed, puulehed, pilliroojäägid jms ja kirjeldada kopeeritavaid ärimudeleid sarnaste piirkondade jaoks nagu Eesti.
Euroopa põllumajandus tugineb peamiselt imporditud väetistele, kuid samal ajal jääb liidu siseselt suur hulk orgaanilistes jäätmetes sisalduvaid mineraale kasutamata. Projekti eesmärk on pakkuda lahendusi, mis aitavad nende orgaaniliste jäätmete voogude abil ületada toidu tootmise, kliimamuutuste ja jäätmete ringlussevõtuga seotud probleeme. Selleks täiustatakse toitainete ringlussevõtu tehnoloogiaid, et toota kalade ja vesiviljelisuse kõrvalsaadustest biopõhiseid väetisi.
Projekti käigus luuakse Euroopasse kopeeritavaid näidispiloote, mis võtavad arvesse piirkondlikke olusid ja ringmajanduslikke võimalusi. Nutriloop OÜ roll projektis on luua täiustatud fermenteerimise lahendus väetiste tootmiseks, kombineerides kalajäätmeid teiste biojäätmete voogudega – toidujäätmed, puulehed, pilliroojäägid jms ja kirjeldada kopeeritavaid ärimudeleid sarnaste piirkondade jaoks nagu Eesti. Taimekasvatuse Instituudi roll on viia läbi taimkatseid ja hinnata erinevate väetiste sobivust erinevatele põllukultuuridele.
SEA2LAND´i käigus optimeeritakse ka ka teisi tehnoloogiaid, millest mõned on kombineeritud (täiustatud kompostimine, biokuivatamine, külmkuivatamine ja ekstraheerimine, vetikate tootmine, pürolüüs, membraanitehnoloogia, kitiini ekstraheerimine, termomehaaniline fraktsioneerimine, ensümaatiline hüdrolüüs), mis toodavad rätseplahendusena valmistatud biopõhised väetisi nii kohalike põllukultuuride jaoks kui ka eksportimiseks.
Projekt pakub lahendusena seitset juhtumiuuringut rohkem kui kümne tehnoloogilise lahenduse abil kuues kalandussektori esinduspiirkonnas (Põhja-, Läänemere-, Atlandi ookeani, Kantaabria, Vahemere ja Aadria mere piirkond).
Projekt SEA2LAND on 4-aastane koostöö innovatsioonimeede (IA), kus osaleb 26 partnerit 11 erinevast riigist (10 Euroopa riiki ja Tšiili), kogusummaga 7,7 miljonit €, mida rahastatakse EL Horisont 2020 meetmega H2020-RUR-2020-1. SEA2LAND algas 2021.aasta alguses ja esimene koordineerimiskoosolek toimus 27. – 28. jaanuaril.
Projekti SEA2LAND koordineerib Hispaania organisatsioon NEIKER-INSTITUTO VASCO DE INVESTIGACION Y DESARROLLO AGRARIO SA (NEIKER).
Osalejad: UNIVERSITE DE LIEGE (ULIEGE), FIBL EUROOPA – FORSCHUNGSINSTITUTFUR BIOLOGISCHEN LANDBAU IN EUROPA (FIBL EU) ja UNIVERSITEIT GENT (UGENT) Belgiast; IPS KONZALTING DOO ZA POSLOVNE USLUGE (IPS) Horvaatiast; Eestist NUTRILOOP OU (NUTRI) ja EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT (ECRI); PIIRKONDLIK D’INNOVATSIOON ET DE TRANSFERT DE TECHNOLOGIE AGRORESSOURCES (KATAR), INSTITUT RIIGI POLÜTEHNIKA DE TOULOUSE (INPT) ja CHAMBRE D’AGRICULTURE DES PYRENEES ATLANTIQUES (CAPA), Prantsusmaalt; UNIVERSITA POLITECNICA DELLE MARCHE (UNIVPM), UNIVERSITA DEGLI STUDI DI MILANO (UMIL) ja SOCIETA COOPERATIVA PESCATORI MOLLUSCHICOLTORI CO.PE.MO. (CO.PE.MO), Itaaliast; AQUABIOTECH LIMITED (ABT) Maltalt; GRONN GJODSEL AS (Grønn), NIBIO – NORSK BIOOKONOMI INSTITUTT (NIBIO) ja NORSK LANDBRUKSRADGIVING NORD NORGE (NLR-NN), Norrast; INSTITUTO DE SOLDADURA E QUALIDADE (ISQ) Portugalist; BARNA SA (BARNA), CAVIAR PIRINEA SL (KAVIAR), FUNDACION AZTI- AZTI FUNDAZIOA (AZTI), FUNDACIO UNIVERSITARIA BALMES (UVIC-UCC), FERTINAGRO BIOTECH SL (FERTINAGRO), INICIATIAS INNOVADOR Šveits (FORSCHUNGSINSTITUT FUR BIOLOGISCHEN LANDBAU STIFTUNG (FIBL-CH) ja Tšiili (INSTITUTO DE INVESTIGACIONES AGROPECUARIAS (INIA)).
SEA2LAND partnerid esindavad kõrvalsaaduste, väärindamise, tehnoloogiate ja agronoomia (sh mahepõllumajandus) teadusorganisatsioone, tööstust: i) kala- ja vesiviljelussektoritest; ii) väetissektoritest; iii) tehnoloogiasektoritest; sealhulgas vesiviljelus, kalandus ja keskkonnakonsultatsioon; haldamine ja levitamine ning äriplaani väljatöötamine, organisatsioone esindavad põllumajandustootjad.
Projekti eesmärk oli kaardistada biojäätmete olukord Keila linnas ning selgitada välja võimalused innovaatilisele ja väärindavale ringmajandusmudelile üleminekuks. Projektis analüüsiti erinevaid käitlusmeetodeid keskkonnasõbralikkuse, majandusliku tasuvuse ja innovaatilisuse ning kaasahaaravuse seisukohast.
Ülevaate saamiseks viidi läbi koostöös Keila Linnavalitsuse ja Kantar Emoriga erinevad küsitlused ja intervjuud. Lisaks analüüsiti olemasolevaid andmeid, mis aitas olukorda kaardistada. Läbi viidi ka segaolmejäätmete sortimisuuring koostöös SEI-ga. Keila linna käsitleti kui terviklikku kogukonda ja võeti arvesse nii elanike, kui ka ettevõtjate, kohaliku omavalitsuse kui ka toidukasvatajate arvamusi, huve ja eesmärke.
Leidsime, et parim lahendus on kogukondlik mudel, kus biojäätmed väärindadatakse kohapeal ning sellest tegevusest saavad kasu ka kogukonna elanikud.
Väärindamise seisukohast on optimaalne, kui pool materjali fermenteeritakse ning teine pool kompostitakse bioreaktoriga ja vermikompostitakse võimaldab vähendada toodete turustamisega seotud riske ning tagab võimaluse nii põllumeestele kui kohalikele elanikele pakkuda mitmekesiseid tooteid mulla elustiku aktiveerimiseks ja orgaanilise aine tõstmiseks.
Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!
