Vajadus muutuse järele põllumajanduses on olnud aktuaalne juba pikka aega. See kevad on Ukraina sõja ja Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu toonud karmi tegelikkusena kõrged väetisehinnad ja tarneraskused, kuid andnud lõpuks ka tõuke, et minna üle taastavale põllumajandusele, mis põhineb kohalikul ringmajandusel ja looduse jäljendamisel.

Juba koolitarkusest teame põllumajanduse suurest mõjust keskkonnale: levinud on leostumine-eutrofeerumine, toitainete vähenemine, putukate arvukuse vähenemine, pestitsiidijääkide ringlemine jne. Mõelda vaid, kui põllumajandus oleks hoopis ökosüsteemi ja elurikkust toetav, mis toidaks lisaks inimestele ka mullaelustikku ja aitaks kliimamuutusi leevendada, sidudes kasvuhoonegaase nende emiteerimise asemel.

Toit, mis kasvab tervislikus mullas, on suurema toitainete sisaldusega ning seega tervislikum ja maitsvam. Hea majandamise korral on seda kõike võimalik saavutada. Taastava põllumajanduse vallas on ühe katuse alla koondatud palju häid kogemusi, et luua tervislikum toidutootmise süsteem.

Mis on taastav põllumajandus?

Uus päevakohane termin põllumajanduses on sel aastal „taastav põllumajandus“, mis astub sammukese edasi mahepõllumajandusest ning pöörab toidutootmise keskkonnajälje positiivseks.

ee on põldude majandamine, mis reguleerib ja puhastab veesüsteemi, rikastab mulda ja sealset elustikku ning kasutab sisendina jäätmeid. Monokultuurse põllu asemel on mitmekesised ja mitmerindelised põllud ja kihistatud tootlikkus, kus kultuurid toetavad üksteise kasvu ja ühe tootmisiliini ülejääk on teise liini sisendiks, kus suureneb nii elurikkus kui ka tootmisartiklite arv. Samal ajal suurenevad tulud ja vähenevad kulutused üha kallinevatele väetistele, taimekaitsevahenditele ja kütusele.

Kõlab ju hästi!? Kuidas alustada?

Kõigepealt tasub tutvuda mahepõllumajanduse, permakultuuri ja taastava põllumajanduse alustega. Sel teemal on palju kirjandust, videoid, filme ja saateid meedias. Üks pool on tehnilised teadmised, kuid oluline on arendada ka mõttemaailma, tänu millele on võimalik leida vajalikke ressursse, muuta probleemid lahendusteks ning käituda loodusele parimal moel. Tähelepanu on vaja pöörata permakultuursele mõtlemisele ja rakendada seda kogu ettevõtte ulatuses.

Eesmärk on saavutada rohkem vähese vaevaga, kaasates tööprotsessi loodust. Algselt on vaja küll investeerida aega ja raha planeerimisse, süsteemide loomisesse, uutesse tarvikutesse (otsekülvik, laoturid…) ning mulla aktiveerimiseks suurde kogusesse orgaanilisse väetisesse, kuid see suur töö vähendab töö hulka kolme aasta pärast.

Taastavas põllumajanduses on ka riske, näiteks kahjurirünnakud, kui pestitsiidide kasutamine lõpetatakse. Kuid millised on riskid, kui jätkata vanaviisi? Ja kindlasti on võimalik seda vältida, kui ökosüsteem juba toimib. Permakultuuris öeldakse, et pole nälkjate probleemi, vaid lihtsalt partide puudus. Üks probleem võib aidata leida uusi tuluallikaid.

Esmased sammud olenevad suuresti varasemast majandamisest ja mulla seisukorrast, mistõttu on vaja teha mullatestid ja nende põhjal igale põllule individuaalne taastamiskava. Seejärel saab juba korraldada parimal viisil põldude kasutamise ja väetamise. Testimine on väga tähtis, et selgitada välja toitainete vajadus ja valida mulla taastamiseks konkreetne tegevus.

Aga siiski, millest alustada?

Taastava põllumajanduse viis alustala on mahedus, vähesed mullahäiringud, ringmajanduslikud orgaanilised bioväetised, loomade kaasamine ja taastav külvikord. Kindlasti on suur rõhk püsikutel, näiteks viljapuudel, marjapõõsastel, kõrrelistel ja muudel mitmeaastastel viljadel.

Taastav põllumajandus tugineb põhimõttele, et terves mullas kasvavad terved taimed. Muld on mineraalsetest kivimitest, orgaanilisest ainest ja veest koosnev mass, kus elavad ka erinevad organismid. See pole ainult mingi must asi maas, vaid terve ökosüsteem ja elukeskkond.

Kuidas luua tervislikku mulda?

Esmatähtis on mulda mitte kahjustada ehk vähendada kündmist, mineraalväetiste kasutamist ja igasuguste -tsiidide lisamist. Sama tähtis on mulda toita, lisades sinna erinevaid orgaanilisi väetisi ja kasvatades mitmekesiseid vahekultuure. Kuidas need kaks eesmärki saavutada, on juba igaühe oma valik, tööriistu on selleks mitmeid. Kes soovib, võib oma elu veidi lihtsamaks muuta ja teha mullateste, konsulteerida nõustajaga ja vastavalt vajadusele oma tegutsemist planeerida.

Väetamine

Iga põllupidaja teab, et kuna saagiga viiakse mullast välja toitaineid, tuleb need mullale ka tagasi anda. Taastavas süsteemis on vajalike väetiste kontsentratsioon palju väiksem, kuna aktiivne mullaelustik (nt bakterid ja mükoriisaseened) aitavad taimedel mullast neid omastada ka kohtadest, kuhu taime enda juured ei ulatu või ei mahu. Taastavalt majandades väheneb leostumine ning võidab nii põllupidaja, kelle investeeringud ei uhuta veekogudesse, kui ka loodus, mis pääseb ülemäärase lämmastiku ja fosfori pealevoolust.

Jäätmetest tehtud, ringmajanduslikul meetodil biojäätmetest toodetud väetisel on suur süsinikusisaldus ning see avaldab põllul mullale head mõju, sest on toiduks sealsele elurikkusele, suurendades huumusesisaldust, veepidavust, õhustatust jpm. Tegu on pikatoimelise väetisega ehk toitained lagunevad mullaelustiku toel taimedele kättesaadavasse vormi mitme aasta jooksul.

Bakterirohkel anaeroobsel eellagundamisel lagunevad ka pestitsiidijäägid ja ohtlikud organismid, seega on tegu ohutu ja maheda väetisega. Samuti suurendab see põllul mullabioloogia elurikkust ja arvukust, mis aitab mullas ka laguprotsesse kiirendada.

NutriLoopi tootega väetatud katselappidel tehtud testid näitavad mullaorganismide arvukuse kasvu, võrreldes tavapäraselt majandatud lappidega, seega on kindel, et mikroorganismid elavad edasi ka põllumullas, jätkates seal oma tähtsat tööd. Hea on mulla mikrobioloogiat järjepidevalt testida ja jälgida, kuna see ütleb palju mulla tervise kohta.

Külvikord

Kindlasti võiks rakendada taastavat külvikorda ehk kasvatada vahekultuure, mis seovad lämmastikku, ning katta peale saagikoristust maa talveks rohelise kesaga. See aitab kliimamuutusi leevendada, sidudes atmosfäärist rohkem  CO2  ja emiteerides seda vähem, kuna muld on kaetud. Haljaskesa saab kevadel rullida, niita, freesida või äärmisel juhul künda ning see on taaskord toiduks mullaelustikule ja väetiseks taimedele.

Külvikorda soovitatakse kaasata ka loomi-linde, kuna nad on oluline osa ökosüsteemist. Näiteks on üks permakultuuri võte valmistada kanade abil maa külviks ette ‒ kui liigutatava puuri abil lastakse kanad alale toitu hankima, siis lähevad nii võrsed kui ka juured neile söögiks ja ala saab korralikult väetatud. Samuti võib suuremate loomade sõtkutud pinnas olla hea aianduspind. Multšina saab kasutada nende allapanu ja sõnnikut ning jäätmest on saanud ressurss.

Võimalusi keskkonnasõbralikumaks majandamiseks on palju ja on igaühe valida, kui süvitsi on soov taastava põllumajandusega minna. Kindlasti tasub mõned praktikad katsetamiseks kasutusele võtta. Ringmajanduse põhimõtetele tuginedes on bioväetistega väetamine hea mõte igal põllul, kuna sõltumatus välistest vahenditest on keskkonnasõbralik ja annab meile toidu kasvatamisel iseseisvuse.

Teejuht põllupidajale

Oleme loonud ka väga vahva ja põhjaliku allalaaditava teejuhi põllupidajale.

Lae alla teejuht SIIT

Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!

Sulle võib veel huvi pakkuda:

Bioväetiste laialdasem kasutus toetab üleminekut taastavale põllumajandusele

Jäätmete sorteerimine: esimene samm suurte muutuste suunas