Pilootprojekt „Biojäätmete kohtkompostimine“ osa 2
Jaanuari alguses andsime teada, et 2021. aasta sügisel algas biojäätmete kohtkompostimise pilootprojekt koostöös Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna ja ettevõttega Nutriloop. Projekti eesmärgiks on propageerida aia- ja haljastujäätmete ning toidu- ja köögijäätmete kohtkompostimist ning sealhulgas katsetada, millised kompostrid selleks meie kliimas kõige mõistlikumad on.
Saad esimest postitust lugeda siit.
Kuidas meil läinud on?
Praeguseks hetkeks oleme erinevaid kompostreid katsetanud umbes 9 kuud. Selle aja jooksul tuli kompostritel üle elada nii pakane talv, kui ka pikk ja jahe kevad, mis komposti valmimise seisukohalt just kõige soodsamad tingimused ei ole. Projektis osalevad kuus erinevat kompostrit on läbinud kõrge kadalipu oma tugevuste ja nõrkuste eksponeerimiseks.
Kiirkomposter HotBin 200L, soojustusega
Kiirkomposter Biolan Eco 220L, soojustusega
Trummelkomposter 200L, soojustuseta
Trummelkomposter 340L, soojustuseta
Compogreen 380L, soojustuseta
Compothermo 340L, soojustuskihiga
Kõige paremini toimivad ehk külma perioodi kõrgeimate temperatuuridega paistavad silma soojustatud kompostrid. Talv läbi kuumemaid tulemusi andnud 200-liitrine kiirkomposter HotBin 200 omas aga suurt puudujääki- pehmest vahtplastist kaas sai näriliste või lindude poolt läbitud ning tekkinud augu tõttu komposteerumise protsess aeglustus.
Linnaloomade kahjustatud kompostrikaas.
Valminud ja meeldiva aroomiga kompost 220-liitrises soojusisolatsiooniga Biolan Eco kiirkompostris aprilli lõpus.
Kõige vaevalisemalt komposteerub biojääde soojusisolatsioonita kompostrites. Nende hulka kuuluvad 380-liitrine Compogreen ning kahes eri mõõdus trummelkompostrid.
Viimaste kaaned külmusid kõige külmematel talvekuudel kinni ning biojäätmeid ei olnud võimalik sel perioodil juurde lisada. Suve alguseks on trummelkompostrite sisu jäänud üsnagi ebaatraktiivseks- biomass on niiske, suurte tükkidena ning pikantse lõhnaga.
Lahendusena proovisime lisada erinevaid kuivi rohke süsinikusisaldusega materjale – munakarpe, saepuru, puidugraanuleid ja multši.
Esimesel pildil on trummelkomposter aprilli lõpus enne puidupelletite lisamist ning teisel pildil mai lõpus veidi paremas seisus.
Lootust on!
Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!
Sulle võib veel huvi pakkuda:
Hanna Kaarin Hermlin
Projektijuht
Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.