LHV panus toidusüsteemi kestlikumaks muutmisel on eeskujuks teistele ettevõtetele!
Miks koguda biojäätmeid liigiti?
Või pakendijäätmeid ning vanapaberit?
Teame, et see on küll keskkonnahoidlik tegevus, kuid kuidas täpsemalt?
Mõnede liigiti kogutud jäätmete saatuse kohta on meil üsna hea ettekujutus, kuid valdavalt on see informatsioon siiski puudulik.
Ilma nende teadmisteta on jäätmete sorteerimine aga pealiskaudne ja lahti mõtestamata tegevus.
Oleme alustanud LHV-ga pilootprojekti, et pakkuda toidujäätmetele uudset ja läbipaistvat lahendust, mis aitab meie toidusüsteemi kestlikumaks muuta.
LHV kontoris kogutakse liigiti pakendeid, taarat, biojäätmeid, paberit ja pappi ning ohtlike jäätmeid.Fookuses on siinkohal just biojäätmed.
Biojäätmete väärindamine algab juba kohapeal.
Kõik köögis tekkivad toidujäätmed kogutakse väikeste konteinerite abil kokku ja need rändavad spetsiaalsesse NutriLoop’i konteinerisse, kuhu lisatakse iga päev fermenteerimist aktiveerivaid baktereid.
Seejärel jõuab materjal NutriLoop’i väärindamiskeskusesse, kus lisaks bakteritele tulevad appi veel ka vihmaussid.
Biojäätmetest saab bioväetis, mis jõuab tagasi LHV rõdule rajatud peenrasse, kus kasvatatakse maitserohelist, viljapuid ja lilli. Seal toodavad nende taimede nektarist mett mesilased.
Et lahendus oleks võimalikult kaasahaarav, toimus LHVs jäätmemajanduse tagamaid avav seminar, kus sai kirjeldatud ka biojäätmete tähendust toidusüsteemis. Rääkisime loo toitainete ringlusest, mis andis liigiti kogumisele täiesti uue tähenduse.
Kuidas kõlab mõte, et sinu õunasüda rändab tagasi su taldrikule näiteks basiilikuna pasta maitsestamiseks?
LHV kogub biojäätmeid liigiti, et tekitada ringmajandust – biojäätmed ei jää jäätmestaatusesse, vaid sellest saab uus toit.
Nutriloopi lahenduse puhul kõnetas LHV´d just tervikliku ahela läbipaistvaks ja kaasahaarvaks muutmine.
Nimelt loome biojäätmetele väärtuse, seome (vajadusel) erinevad osapooled – ettevõtjad, kes komposti annetavad; tervisliku ja kohaliku toidu kasvatajad; selle toidu tarbijad, nt lasteaiad – toetades sellega kohalikku ja tervislikku toitu ja ka üldiselt majandust.
NutriLoop’i missioon on suunata biojäätmetes sisalduvad toitained ja süsinik uue toidu kasvatamisse.
Praegu laialt levinud intensiivpõllumajandus ei ole jätkusuutlik ja tugineb suures osas sünteetilistele väetistele ja taimekaitsevahenditele.
Sellel kõigel on aga lisaks mulla viljakuse ja ökosüsteemide hävinemisele otsene mõju ka inimese tervisele.
Nimelt ei ole agrokemikaalide abil kasvanud toidus piisavalt toiteväärtust ning toit võib sisaldada nendesamade kemikaalide jääke.
Teine probleem on orgaanilise aine vähenemine mullas, mida saab sinna tagasi viia just biojäätmete abil.
Mulla kadu on hetkel globaalselt umbes 30 miljardit tonni aastas – see tähendab, et igas minutis kaob 30 jalgpalliväljaku jagu mulda.
Hetkel on biojäätmed nii Eestis kui ka mujal maailmas alakasutatud ressurss.
- Maailmas läheb linnades kaduma 98% biojäätmetes olevatest toitainetest.
- Eestis kogutakse kokku 24% biojäätmetest, millest võetakse ringlusse 11%.
Lisaks toitainetele saab bioväetiste abil lukustada põllumajandusmuldadesse süsinikku.
Kui võtta veel appi loodusega kooskõlas olevad kestlikud põlluharimisvõtted (mulla katmine taimestikuga, monokultuuride vältimine, minimaalne kündmine jms) on tulemuseks tõhus lahendus kliimamuutustega võitlemisel ja ökosüsteemide hoidmisel.
LHV-ga koostöös sündinud ja koos katsetatud mikrotoitainete mudelit
saame kasutada ja kohandada edaspidi ka teistes ettevõtetes.
Meie nägemus on, et iga inimene ettevõttes teab, mis saab tema liigiti kogutud biojäätmetest ja kus seda materjali uue toidu kasvatamiseks kasutatakse – olgu see siis enda terrassidel või näiteks koostööpartneri juures.
Kuigi kogused ei pruugi olla suured, on probleemi käsitlemine ja seoste loomine sellest veel olulisemgi. Just kontorites on võimalik jõuda paljude inimesteni, kes omakorda võtavad neid teadmisi koju kaasa.
Töökohas ja kontoris asjade ümberkorraldamine on üks võimalus, kuidas käivitada suuremaid ning globaalsemaid muutusi.
Biojäätmed on vahend, mis aitab toidusüsteemi jätkusuutlikumaks muuta ja võimaldab igaühel meist keskkonnahoidu panustada.
Kas tunned, et ka Sinu ettevõte võiks LHV eeskujul panustada kestlikuma toidusüsteemi loomisse?
Võta julgelt ühendust ja räägime kõigest lähemalt 🙂
Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!
Sulle võib veel huvi pakkuda:
Nutriloop liitus Acclelerate Estonia innovatsiooniprogrammiga
Jäätmete sorteerimine: esimene samm suurte muutuste suunas
Ingrid Hermet
Partner
Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.