Nutriloop liitus Acclelerate Estonia innovatsiooniprogrammiga
Biojäätmed moodustavad olmejäätmetest ligi veerandi. Et biojäätmeid ning ka teisi jäätmeliike saaks edukalt ringlusesse võtta, tuleks need esiteks liigiti koguda.
Mõlema osas on Eestis aga puudujääke:
- liigiti kogutakse 24% ja
- ringlusesse võetakse 11% biojäätmetest
Ringlussevõtu sihtarv on 2035. aastaks juba 65%, mida on võimalik saavutada just biojäätmete abil.
Accelerate Estonia innovatsiooniprogramm
Projekti “NutriLoop`i süsiniku- ja toitaineringlus bioväetistega” eesmärk on seda olukorda mitte ainult parandada, vaid luua biojäätmetele täiesti uus narratiiv, kus toitaineterikas orgaaniline ressurss pole enam jäätmemajanduse probleem, vaid lahendus toidukasvatamisel.
Meil on vaja biopööret ja Eestist võib saada juhtriik biojäätmete väärindamises ja selle sidumises puhta toidu kasvatamisega.
Biojäätmeid saab edukalt ära kasutada toidukasvatuses ja muldade süsinikuvaru tõstmisel. Samal ajal aitaksid biopõhised väetised asendada sünteetilisi ja imporditud väetisi ja tulevikutsenaariumina võiks põllumajandus muutuda kasvuhoone emiteerijast süsiniku sidujaks.
Innovatsioon igas lülis
Väljakutseid on kõikides lülides- nii biojäätmete veos, käitluses kui biopõhiste toodete kasutamises. Üks eesmärk on ka katsetada erinevaid ringmajanduslikke ärimudeleid.
Projekti käigus testime alternatiivset kogumismeetodit Balti jaamas ja Telliskivi Loomelinnakus.
Tähelepanuta ei jää aga ka üldised biojäätmete baasil valmistatud toodete kasutuse väljakutsed, mis on seotud teiste ringlussevõtu meetoditega nagu näiteks kompostimine.
Suhtluses toidukasvatajate ja avaliku sektoriga leidis kinnitust probleem, et biojäätmetest valmistatud väetistel pole nõudlust ning selle ümber on hirme ja müüte.
Seetõttu on bioväetistele turu tekitamine oluline samm, mida viime ellu läbi reaalsete põldkatsete ning kommunikatsiooni.
Mais viisime läbi põldkatseid köögiviljakasvatajete juures, mille raames teeme erinevaid laboriteste, katsetame bioväetiste laotamise tehnikaid ning jälgime taimekasvu.
Pöörame tähelepanu just mulla bioloogilisele mitmekesisusele ja taime tervisele.
Eesti on paistnud silma mahepõllumajandusega ja nüüd saame astuda sammu edasi kestlikuma põllumajanduse suunas, mis väärtustab toitainete ringlust, elurikkust, puhast toitu ja mulla tervist.
Selle suuna on võtnud ka Euroopa Liit “Talust taldrikule” strateegiga ning Eestist võiks saada selles vallas suunanäitaja.
Nutriloopi lahendused biojäätmetele
Ettevõtetele pakume biojäätmete väärindamise võimalust, mille tellinud ettevõte saab vastu tema biojäätmetest valmistatud bioväetist või selle abil toodetud põllusaadust.
Meie üheks partneriks on LHV, kelle kontorist kogutud biojäätmetest tehtud mullaparandajat kasutasime hernepõllul.
Tulemused näitasid, et bioväetise abil kasvasid hernekaunad pikemaks.
Loe lähemalt koostööst LHV-ga siit.
Lisaks arendame biojäätmetest tehtud tooteid ning kasutusvõimalusi.
Projekti lõpuks valmib juhendmaterjal, kuidas bioväetisi kasutada koos mulda taastavate põllumajandusvõtetega, mis komplektina võimaldavad kiiremat üleminekut kestlikumale viljelusele.
Kogukondlik lahendus biojäätmetele
Ühe olulise arengusuunana näeme ka kogukondliku mudeli poole liikumist, mille raames on kohalikel omavalitsustel rohkem võimalust ise oma jäätmete teekonna üle otsustada ning neile lahendusi leida, tekitades sel viisil valdkonda ka rohkem innovatsiooni.
Eriti oluliseks peame alternatiivsete lahenduste loomist, mis võimaldaksid puhta toidujäätmete voo eraldi koguda ja kõrge kvaliteediga bioväetisteks muuta.
Hetkel läheb kogu kraam kokku – nii võõristega kogutud kui ka puhas biojääde, mille tulemusel on lõpp-produkt küsitava väärtusega.
Liigiti kogumine ei muutu väga heaks üleöö, kuid selline lahendus aitab seda järk-järgult arendada.
Biojäätmete sidumine just kogukondliku ja kestliku toidukasvatusega võimaldab ka kohalikku puhast toidu kättesaadavamaks muuta ning see annab sorteerimisele paeluva eesmärgi.
Programmi raames tehakse koostööd avaliku sektori esindajatega, eelkõige Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumiga, et kaardistada ära kõik kitsaskohad ja töötada välja meetmeid, mis aitaksid mainitud muutusi suuremal skaalal ellu viia.
Biopöörde tulemusena tekib biojäätmetele väärtus ning puhas toit muutub inimestele kättesaadavamaks.
Projekti lõpus valmib tervikliku mudeli kirjeldus, mida saab rakendada ka teistest riikides.
Kas Sa soovid ka oma ettevõttega ühineda biopöördega ja aidata muuta puhas toit inimestele kättesaadavamaks?
Võta julgelt ühendust ja räägime kõigest lähemalt 🙂
Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!
Ingrid Hermet
Partner
Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.