Suur küsimus on see, kuidas ja millisesse vormi taastada elukorraldus ja majandus juba pisut raugeva COVID-19 pandeemia laines?

Praegu, mil õhk on visinal suurest osast majandusest välja lastud, tuleb küsida, kas puhuda elu sisse vanadele kummipartidele ja -rõngastele või ehitada seilamiseks midagi toekamat, (tuleviku)tormikindlamat?

Kliimakindel roheline majandus

Kersti Kaljulaidi ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi arutelul Euroopa otsustavate hetkede üle jäi kõlama mõlema veendumus, et investeerida maksab ainult kliimakindlasse, rohelisse majandusse.

Virtuaalsest auditooriumist aimus ka nõutust, kuidas ja kas seda rohemuutust ikkagi ellu viima hakatakse. Kust leida see võti, mis üheaegselt keerab kliimagaasid lukku ja heaolu ukse lahti?

Meil on tõesti üks imeline looduslik süsteem varuks, mida seni pole osatud kasutada ja mille võimuses on Eesti kliima eesmärgid kuhjaga täita.

Jättes praegu teadlikult kõrvale energeetika (sest rohemajandusest rääkides kulub suur osa tähelepanu sageli sellele), soovin Bill Gatesi essee pealkirja laenates “pöörata samavõrra tähelepanu mullale kui söele”.

Ehk, et mõnikord lebavad lahendused otse jalge all!

Põllumajandus ja toidutootmine lisab globaalsesse kasvuhoonegaaside (KHG) saldosse 20-29 protsenti, Eestis on osakaal ca seitse protsenti.

Numbriliselt tähendab see ca 1,38 miljonit tonni Eesti 20,8 milj tonni koguheite juures.

Näib justkui kolmanda järgu mure oma osakaalu poolest. Esiteks paistab see nii vaid energiatööstuse 70 protsenti suuruse osakaalu kõrval, kõikide muude sektorite koondheitmetest annab põllundus ikkagi tubli kolmandiku.

Teiseks on just põllumajandusel koos jäätmemajandusega potentsiaali pakkuda enamat neile seni määratud kaalukategooriast ja aidata vähendada KHG-d üle oma sektori piiride.

Lubage palun veel üks viide kontekstile ja siis saab kõik selgeks.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava 2030 ja “Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs” osutavad mitmele meetmele, mis põllumajandussektori heitmeid vähendaksid. Muldade ph tasakaalustamine, talvine taimkate, otsekülv, kui mainida mõnda. Need tegevused leiab õnneks ka uutest Euroopa suunisdokumentidest.

Ometi on võimalik saavutada märksa enam, kui pisike leevendus sektori sees.

Taastav põllumajandus

Mis te ütlete, kui suudaksime taastava ja kliimasõbraliku põllumajanduse (regenerative, climate smart agriculture) praktikate juurutamise, sobiva mikrobioloogia ja biojäätmekäitluse lõimimise tulemusel siduda 37 tonni süsinikdioksiidi/hektari kohta?

Tõsi, see on suurim number, mida uuringutest on leida õnnestunud ning pole täit kindlust, et see igas kontekstis niiviisi töötab, sest tegemist on ikkagi biodünaamilise süsteemiga.

Oluline on, et suudaksime hoomata terviklähenemisest tekkivat kasu mitmes sektoris. Siis on võimalik otsustada ühe või teise kliimameetme tõhususe üle.

Siinkohal tuleb teha sarnase lähenemise põhjal rakendusuuringud ja katsetused Eesti kontekstis.

Toitaineringluse mudel

Oleme sotsiaalse ettevõttena võtnud ülesandeks töötada Eesti jaoks välja toitaineringluse mudeli, mis suunab väärtusliku bioloogia ja süsiniku biojäätmetest taastavasse põllumajandusse ning põhineb kogukonnapõhistel lahendustel.

Nüüd oleks meil vaja abi täpsemate arvutuste tegemisel (hetkel saame juhinduda mujal tehtust) ning väiksemamahulise pilootmudeli rajamisel.

See on teostatav plaan, mis loob kasu(m)likud ringmajanduse mudelid omavalitsustes, tugevdab kogukondi, tagab toiduturvalisuse, parandab muldade ökosüsteemi ning aitab riigil täita kliima eesmärgid.

Tööstussümbioosi ja biomajanduse edulugudest nähtub, et tõeline innovatsioon tekib sektorite piiridel ja nende ühendamisel.

Jäätmekäitluse ja põllumajanduse ringmajanduse vaimus ühendamise ning loodusinnovaatiliste praktikate kasutamisega võiks saavutada 50-90 protsenti Eesti KHG vähenemise/sidumise ning kuhjaga kaasuvaid hüvesid.

Nagu toiduturvalisus, muldade parem veeimavus ja kliimakindlus, toitainerikas toit.

Muidugi tuleb kohe küsida, mis see kõik maksab?

Investeeringukulud oleks tarvilik asetada kohalikku konteksti, aga nt USDA tellitud raporti põhjal õnnestus taastava põllumajanduse praktikaid ca 2500 hektaril kasutades:

• vältida edasist ökosüsteemi teenuste kahju 8,5 miljoni dollari ulatuses ning
• luua 12,9 miljoni ulatuses kasu.

Puhas netotulu. Ja seda veel jäätmekäitlust integreerimata.

Vaktsiinide esmakatsetajad vajavad julgust, aga saavad õnnestumise korral ka tublisti premeeritud.

Kliimamuutuste vaktsiin tuleb nüüd lihtsalt kasutusele võtta ja siis laia maailma eksportida. Teeme seda riigi, omavalitsuste ja rohemajanduse ettevõtete koostöös.

Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!

Sulle võib veel huvi pakkuda:

Jäätmete sorteerimine: esimene samm suurte muutuste suunas

LHV panus toidusüsteemi kestlikumaks muutmisel on eeskujuks teistele ettevõtetele!