Trummelkomposter 400L

€990.00

Neid Rootsis toodetud kvaliteetseid kompostreid võib nimetada omalaadsete seas vaieldamatult parimateks. Need suudavad tööd jätkata ka külmade saabumisel ja biojäätmetest komposti valmistada vaid 6-8 nädalaga!

● Ideaalne korteriühistule või ridaelamule – kaasake kõik majaelanikud ja valmistage väärtuslikku komposti igale perele, kes seda soovib
● Kahesektsiooniline – komposter on ehitatud kahesüsteemseks, mis võimaldab kompostrisse lisada biojäätmeid igapäevaselt, samas iga 6-8 nädala järel komposti välja võtta
● Hoiab kuumust – hea soojustus lubab temperatuuril tõusta kuni +75C, kus hävivad pea kõik haigusetekitajad ja seemned kaotavad idanemisvõime
● Pöörleb – komposter on hõlpsasti pööratav, mis segab kompostri sees olevat materjali ja õhutab seda läbi külgedel olevate aukude
Kaasa tasuta termomeeter, mis aitab kompostri sees olevat temperatuuri jälgida


Kategooria


  • NutriLoop’i poolt
    testitud

  • Turvaline ostukoht

  • Parim kvaliteet

  • 30 päeva raha tagasi garantii

Kirjeldus

Kas tõesti juba 6-8 nädalaga väga väärtuslik kompost?

Jah. Selleks, et komposti valmimine toimuks hästi ja ka kiiresti, on mikroorganismidel vaja palju hapnikku. Selline uskumatu efektiivsus on saavutatud eelkõige tänu pöörlemisele ja soojustamisele.

Kuna looduslikud lagundajad vajavad just soojust ja hapnikku orgaanilise materjali ümbertöötlemisel kompostiks, siis on selle kompostri efektiivsus viidud pea maksimumini.

Kompostri mõlemal osal on eraldi luuk, mida on võimalik tihedalt sulgeda.

Mikroorganismid eraldavad lagundamise käigus soojust – erinevad bakterid hakkavad tööle erinevate temperatuuride juures ning trummelkomposter on ideaalne vahend tagamaks täiusliku töökeskkonna.

 

Jaga oma arvamust
Lisainfo
Kaal32 kg
Mõõtmed120 × 80 × 22 cm
Värvus

Roheline

Trumli mõõtmed

710×600 mm

Mõõtmed koos jalaga

950×700 mm

Kõrgus koos jalaga

1200 mm

Mudelite kaalud

32 kg, 43 kg, 36 kg

Maht

125 L, 270 L, 400 L

Läbilaskevõime L/nädalas

10-12 L/nädalas

Läbilaskevõime L/kuus

40-50 (u. 15-30kg)

Materjal

kergmetall, alumiinium, plastik. Sisu vooderdatud soojapidava vahtplastiga.

Mudel

JK 125, JK 270, JK 400

Tootja

Joraform AB

KKK

KUIDAS SEE KOMPOSTER IKKAGI TÄPSEMALT TOIMIB?

Kõige olulisem nende kompostrite juures on see, et neil on 2 eraldi kambrit, mis võimaldavad eraldada komposti ja värskelt lisatud biojäätmeid. Alustada biojäätmete lisamisega esimesse kambrisse, kuni see saab peaaegu ääreni täis. Selleks kulub ligikaudu 1 kuu. Selle aja jooksul on kambri sisu väga kuum (umbes 60-70C). Esimese kambri täitumisel võtta kasutusele teine kamber. Selleks, et kuumus ja jäätmeid töötlevad organismid kiiresti tööle saaksid asuda, tuleb võtta umbes 10L kuuma poolvalminud komposti esimesest kambrist ja lisada see teise kambrisse,  mis nüüd kasutusse läheb. Seejärel sulgeda esimene kamber ja jätta see puutumata kuni teise kambri täitumiseni. Kui ka teine kamber täitub, siis peaks biojäätmed esimeses kambris olema täielikult kompostiks muutunud. Nüüd saab esimese kambri tühjendada, komposti kasutusele võtta ja alustada taas esimese kambri täitmist.

KUIDAS MA TEAN MILLISES SUURUSES KOMPOSTRIT MULLE VAJA ON?

Võib arvata, et keskmine 4 liikmeline Eesti pere toodab umbes 10-20 kg biojäätmeid kuus (sh. kasutatud paberit), mis võib olla umbes 20-60L. Selle põhjal võib öelda, et eramajja on täiesti piisav väikseim JK 125 mudel. See jätab veel ka ruumi naabri köögijäätmete jaoks või hooajalise lisamaterjali(puulehed, muru) lisamiseks.

KAS KOMPOSTER TÖÖTAB AASTARINGSELT KA MIINUSKRAADIDEGA?

Kuna komposter on täielikult soojustatud, siis soojus selle sees hakkab ise genereeruma. Erinevates lagunemisfaasides töötavad erinevad bakterid. Kuna uut toitu bakteritele tuleb kogu aeg peale, siis see püsibki pidevalt soe. Kui esimene kamber saab täis ja alustate uue kambriga, siis tuleb sinna lisada kuuma poolvalminud komposti esimesest kambrist, et uues kambris seesama protsess jätkuks.

KAS TÕESTI SAAB KOMPOSTIDA KÕIKI KÖÖGIJÄÄTMEID? ISEGI KONTE?

Jah, sinna võib lisada tõesti kõiki orgaanilisi jäätmeid (kuigi suurtes koguses vedelikke tasuks vältida). Kalaluud ja kanakondid komposteeruvad täielikult. Suuremad kondid ja munakoored ei pruugi esimesel korral laguneda, kuid annavad kindlasti kompostile lisaväärtust – need võib hiljem kompostist välja sõeluda.

KAS KOMPOSTRISSE VÕIB PANNA KA AIAJÄÄTMEID NAGU PUULEhti JA MURU?

Kompostrisse võib panna kõike, mis looduslikult lagunevad, kuid vältida tasuks puuoksi ja muid kõvemaid materjale, kuna neil ei jää aega laguneda ja võivad ummistada kompostri sisu. Muru ja puulehti võib sisse panna, aga kui neid on suurtes kogustes, siis ei pruugi köögijäätmete jaoks ruumi jaguda.

KUI TIHTI PEAB KOMPOSTRIT PÖÖRAMA?

Iga kord kui lisad biojäätmeid, võiks vähemalt ühe tiiru peale teha. Mida tihedamini biojäätmeid lisatakse, seda parem, sest siis ka pööratakse rohkem ja see omakorda lisab süsteemi õhku, mis kiirendab kompostimise protsessi veelgi.

KAS KOMPOSTRIT VÕIKS SAADA KASUTADA KA SISERUUMIDES?

Jah, ka seda võib teha, kui on olemas kelder, garaaž, prügiruum või mingi muu analoogne ruum kivi või betoon põrandaga.

KAS SAEPURU VÕI SAEPURUPELLETEID SAAB NIISKUSE REGULEERIMISEKS KASUTADA?

Pelleteid oleks soovitav lisada iga kord kui lisate kompostrisse materjali. Köögijäätmed on täis niiskust, mis hakkab kompostreerimise käigus eralduma. Selle liigniiskuse vältimiseks peaks peale kasutatud paberi veel lisama ka pelleteid. Hea komposti saamiseks on see vajalik, sest peale niiskuse imamise annab see energiat ka organismidele, kes Sinu jäätmeid usinasti töötlevad.

MILLEKS ISE KOMPOSTIMISEGA TEGELEDA KUI TOIMUB BIOJÄÄTMETE ÄRAVEDU?

Kui sa juba biojäätmeid muust jäätmetest eraldi sorteerid, siis suure tõenäosusega sa juba ka tead miks seda teha vaja on. Tekkekohas kompostimine sellise efektiivsuse juures on selle protsessi täiesti uuele tasemele viimine. See on väga keskkonnasõbralik, kaasahaarav ja kõigele lisaks saad aastaringelt väärtuslikku komposti!

KAS KOMPOSTIMISE KÄIGUS ERALDUB KOMPOSTRIST VEDELIKKE?

Jah, kuna kompostimise protsess ise vajab niiskust ning kuna komposter ei ole hermeeriline, siis vahepeal seda tilgub ka rohkemal või vähemal määral välja. Niiskuse taset reguleeritakse köögijäätmete hulka lisatud paberi/papiga ja ka kuiva saepuru või saepuru pettetitega. Mingi vedeliku tilkumine on siiski vältimatu.

KUHU SISSE PEAKS BIOJÄÄTMEID ENNE KOMPOSTRISSE PANEMIST KOGUMA?

Biojäätmed oleks soovitav koguda kas paberkotti või biojäätmete kogumisämbrisse(5-10L). Kui kogute paberkotti, siis saate biojäätmed koos kotiga kompostrisse lisada. Esmalt oleks soovitav jäätmed kotist välja valada ja seejärel kott järele visata.

KAS VÕIB KOOS BIOJÄÄTMETEGA KA KASUTATUD MAJAPIDAMISPABERIT LISADA?

100% jah. Tavaliselt, kui räägitakse biojäätmetest, siis peetakse silmas toidujäätmeid ja puu- juurvilja koori. Vähesed aga teavad, et ka kasutatud paber kuulub biolagunevate jäätmete hulka. Tegelikult on igasuguse kasutatud või vähekvaliteetse paberi/papi lisamine köögijäätmete hulka ülioluline. Põhjuseks see, et paber imab endasse liigse niiskuse ja lisab süsinikku, mis on energiallikaks orgaanilist materjali lagundavatele organismidele. Paber/papp võiks moodustada vähemalt poole kogusest. Nendeks on näiteks kasutatud majapidamise/wc paber, tühjad papist rullid, tühjad papist munarestid(soovitav oleks väiksemaks rebida).

MIS VAHE ON KUUM JA KÜLM KOMPOSTIMISEL?

Kõige olulisemad erinevused on need, et kuum kompostimine on kümnetes kordades kiirem ja toimub aastaringselt. Samuti hävivad kuum kompostimise käigus umbrohuseemned, haigustekitajad, halvad bakterid, kärbsevastsed ja muud kahjurid. Kuna komposter on kinnine, siis ei pääse sinna ka rotid, hiired, linnud, mutid jne.

Jaga oma arvamust

Sulle võib meeldida ka…