Mis tuleb esimesena pähe, kui kuuled sõnu kompost, kompostimine, või komposter? Ilmselt enamusel ilmub silme ette pilt, kus mingi “sodihunnik” lösutab kuskil aianurgas.

Vaevalt paljud näevad selle hunniku asemel laste rõõmust säravaid nägusid, kui nad põsed punnis priskeid maasikaid, lopsakaid tomateid või suus sulavat oma aia kartulit pugivad 🙂

Aga just see on tõeline väärtus, mille annab sulle õigesti tehtud kompost.

Loe julgelt edasi, kui sa soovid teada, kuidas valmistada väärtuslikku komposti kiiresti ja võimalikult väikse vaevaga ning olla samal ajal ise põnevusega sellesse protsessi kaasatud.

 

Kompostimine uut moodi muudab komposti tõeliselt väärtuslikuks

väärtuslik kompost rõõmsamad lapsed

Selleks, et muuta kompostimine kordades väärtuslikumaks on vaja vaid õigeid teadmisi ja õigeid kompostimise vahendeid!

Üsna levinud on arvamus, et kompostimine on imelihtne ning sellesse polegi justkui vaja sekkuda. Kogud aga oma toidujäätmed ühte suurde hunnikusse ning saad viljakat mulda vastu.

Selles mõttes on see õige, et orgaaniline materjal laguneb ka ilma sekkumiseta, kuid küsimus on, mis ajaga see laguneb, kui väärtuslik on lõpp-produkt ja milline on selle protsessi keskkonnajalajälg?

Uurime lähemalt, millised tegurid mõjutavad kompostimise kiirust ja keskkonnajalajälge ning komposti kvaliteeti.

 

Kompostimine ja õhulisus

Kõige olulisem asi, mida toidujäätmete kogumisel ning kompostimisel meeles pidada, on piisav hapniku ligipääs.

Kui toidujäätmed kogutakse kinnisesse anumasse, võib kaane avamisel ninna paiskuda korralik sahmakas mädamunahaisu! See on selge märk anaeroobsetest tingimustest ehk õhupuudusest.

Haisutekitajad on metaanibakterid, kes oma elutegevuse käigus toodavad metaangaasi, mis muide on 28 korda ohtlikum kasvuhoonegaas kui CO2! Teine gaas, mis anaeroobsetes tingimustes tekib, kuid millest teatakse vähe, on dilämmastikoksiid ehk rahvakeeli naerugaas.

Seda gaasi tekib küll CO2-st ja metaanist oluliselt vähem, kuid selle kliimasoojendamise potentsiaal on ligi 300 korda suurem kui CO2-l!

Kui on plaanis biojäätmetest toodetud komposti ka kasutada, siis on kompostihunniku õhutamine väga oluline, kuna vastasel juhul võib lisaks keskkonnareostusele komposti kasutamine aiamaal anda teile hoopis vastupidiseid tulemusi sellele, mida olete oodanud – mõjuda negatiivselt teie taimedele.

 

kompost ja õhulisus

Kuidas hoida kompostihunnikut väga kerge vaevaga õhulisena?

Kõik algab toidujäätmete kogumisest ja selleks on kaks väga lihtsat, kuid väärtuslikku nõuannet.

Esiteks tuleb kogumisämbrisse lisada määrdunud või taaskasutuskõlbmatut paberit. Selleks sobivad tükkideks rebitud papist munarestid, tühjad tualettpaberirullid või määrdunud majapidamispaber.

Paberit võiks olla koguseliselt vähemalt sama palju, kui on toidujäätmeid. See aitab imada liigse niiskuse ning tagab piisava õhuliikuvuse, et toidujäätmed ei hakkaks haisema ega läheks mädanema.

 

Teiseks ei tohi anumat kunagi õhukindlalt sulgeda. See on laialt levinud viga, mida toidujäätmete kogumisel tehakse, kuna nii loodetakse vältida ebameeldivaid lõhnu ja veinikärbseid, kuid tegelikult tuuaksegi sel viisil neid probleeme esile.

Soovitatav on koguda toidujäätmed koos paberiga kas ilma kaaneta ämbrisse, teha ise kaane sisse õhuavad või hankida spetsiaalne õhuavadega ämber. Veel üks hea lahendus on kasutada paberkotte või meisterdada ise ajalehest kotike.

Tihtipeale kardetakse paberkotti kasutada, kuna arvatakse, et see vettib läbi ning puruneb, kuid kogudes toidujäätmeid koos paberiga, imab see liigse niiskuse endasse ja see probleem laheneb.

See lahendus on mugav ka seetõttu, et nii saab toidujäätmed koos kotiga kompostrisse visata. Kui juba jäätmete kogumisel on õhulisus tagatud, on kompostihunniku kallal tööd oluliselt vähem.

 

Kompostimine ja niiskus 

See on järgmine oluline komponent eduka ja efektiivse kompostimise juures.

Kompostihunniku niiskus võiks jääda 50–70% vahele. Kui kompostihunnik on liiga märg, siis muutub see anaeroobseks ja hakkab haisema ning väärtuslikud toitained aurustuvad atmosfääri kliimat soojendavate gaasidena.

Kui hunnik on liiga kuiv, siis komposteerumine seiskub täielikult. Kui toidujäätmed on kogutud õigesti koos paberiga, siis tõenäoliselt liigniiskusega probleeme ei teki. Selleks, et õige niiskus hunnikus ka säiliks, tuleb biojäätmeid hoida kaanega kompostris või kompostihunnik millegagi katta.

Kui hunnik jäetakse lahtise taeva alla, siis lisaks niiskustaseme suurele kõikumisele on probleemiks ka toitainete leostumine ning kui hunnik on anaeroobne, siis ka mürgiste komponentide leostumine mulda ja põhjavette.

 

Kuidas hoida kompostimisel niiskustaset ühtlasena?

Kompostimine on üsna peen kunst ja lisaks katmisele on väga olulised ka kompostihunniku suurus ja õhulisus!

Üldine reegel on, et mida suurem hunnik, seda lihtsam on selle majandamine. Kui hunnik on piisavalt suur, siis hakkab see ise niiskust ja soojust säilitama ning isegi tootma. Üks suurepärane ja lihtne soovitus on kasutada kompostimisel puulehti.

Kui rajate kompostihunnikut või -kasti, siis enne toidujäätmete lisamist tuleb see täita vähemalt pooleni kuivade puulehtedega. Need aitavad imada liigset niiskust ja aitavad seega vältida haisu ja mädanemist. Teiseks lisavad puulehed massi, et hoida niiskus ja temperatuur stabiilsena.

Kolmandaks on puulehed suurepärane süsinikuallikas – süsinik on hädavajalik komponent orgaanilise materjali lagundamisel ja komposti tootmisel.

 

kompost

Kompostimine ja temperatuur

See on meie kliimavööndis võrdlemisi hell teema, arvestades, et mikroorganismid vajavad oma elutegevuseks vähemalt toatemperatuuri.

Meie piirkonna madalate temperatuuride tõttu arvab enamik inimesi, et on normaalne, kui kompost saab valmis 3–5 aastaga, kuna komposteerumine toimub korralikult vaid mõned kuud aastas.

Paljudele tuleb see kindlasti üllatusena, aga ka meie kliimas on võimalik koduaias väga kvaliteetset komposti toota vaid mõne kuuga ja seda aasta ringi!

Kõik taandub selleni, kui hästi kombineeritakse teadmisi ja olemasolevaid võimalusi ning kas tahetakse biojäätmetest lihtsalt vabaneda või nähakse neis hoopis väärtuslikku ressurssi.

 

Kompostimine aastaringselt?

Ka meie kliimas on aastaringne kompostimine võimalik ja pole üldse nii keeruline ega ajamahukas, kui võiks arvata.

Aastaringse ja kiire kompostimise edukuse ning komposti kvaliteedi määrab see, kui hästi kombineeritakse nelja kompostimiseks vajalikku eeldust:

  • õhk
  • niiskus
  • temperatuur ning
  • süsiniku ja lämmastiku suhe

Samuti on sul võimalik võtta kasutusele spetsiaalne komposter, mille efektiivsus on viidud maksimumini ning mis teeb sinu jaoks kompostimise imelihtsaks ja mänguliseks.

Kui on soov rajada ise aastaringne kompostihunnik, siis on kõige olulisem, et see oleks piisavalt suur, et suudaks soojust ja niiskust säilitada ning toota. Selleks tuleb koguda vähemalt 1 m3 jagu õhulisi kuivanud puulehti ning neid korralikult niisutada.

Umbes nädala pärast hakkab temperatuur kuhja keskel tõusma. Silmaga seda näha ei ole, kuid kui torgata sellesse spetsiaalne kompostitermomeeter, siis on näha, et isegi miinuskraadidega võib seal olla vähemalt 40 °C sooja.

Kui lisada lehtede sisse ka lämmastikurikkaid toidujäätmeid, siis tõuseb temperatuur veelgi kõrgemale ning võib ulatuda isegi 70 °C-ni. Selline temperatuur säilib seni, kuni bakteritel on süüa, ja kuna toidujäätmeid tekib aasta ringi, siis toimib ka see süsteem aasta ringi.

Kui aga hunnikut ei kaeta, soojustata ega segata, on üsna suur võimalus, et see jahtub külmade ilmadega maha. Selle vältimiseks on kõige lihtsam ja mugavam kasutada soojustatud või soojapidavat kompostrit või kompostikasti.

 

Uut moodi kompostimine on õigete materjalide kombineerimine 

kompost õiged materjalid

Süsiniku ja lämmastiku suhe on kompostimisel kriitilise olulisusega teema, ometi teavad sellest vaid entusiastid.

Lihtsustatult võib öelda, et pruunid materjalid on süsiniku- ja rohelised lämmastikurikkad. Õiget tasakaalu(30/1) nende materjalide vahel on vaja selleks, et meile vajalikud bakterid saaksid paljuneda ja oma tööd teha – komposti toota!

Komposti tegemist võib võrrelda koogi küpsetamisega. Selleks, et saada hea lõpptulemus, tuleb kokku segada õigeid koostisosi. Väga lihtne on meelde jätta nii, et pruun materjal on see, mis tuleb puudest, nagu näiteks puulehed, saepuru, puidugraanulid, paber ja papp.

Roheline materjal on kõik muu, nagu puu- ja juurvilja jäänused, kohvi- ja teepuru, loomsed jäänused (liha, muna, munakoored jms) jne.

Puulehtede ja paberi segamine toidujäätmetega muudabki biojäätmete kompostimise imelihtsaks!

 

Kokkuvõtteks

õigesti kompost

Kompostimine on ühelt poolt väga keeruline ja justkui omaette teadus, aga mõne asjaga on nii, et mida vähem sa sellest tead, seda lihtsam on.

Kui me tahame, et hea ja väärtuslik kompost ei jääks vaid entusiastide jaoks, siis on vaja natuke teadmisi ja õigeid vahendeid selleks, et võimalikult väikese vaevaga saavutada võimalikult hea tulemus!

 

Biojäätmete kompostimine ja 10 olulist sammu, mida meeles pidada:

  1. Kui kogud toidujäätmeid, ära pane neid õhukindlasse anumasse ja lisa vähemalt pool kogusest ka paberit.
  2. Varu sügiseti mitu suurt kotitäit kuivi puulehti ja hoia üks kott alati kompostri kõrval.
  3. Kui alustad uue kompostri täitmisega, täida see vähemalt poolenisti puulehtedega, et maksimaalselt niiskust ja soojust talletada.
  4. Pane toidujäätmed koos paberiga kompostri ülemisse kihti lehtede sisse või peale, aeg-ajalt lisa puulehti, et säilitada mahtu ja õhulisust.
  5. Kasuta abivahenditena kompostitermomeetrit ja harki, et tunda rõõmu oma kasulike mikroorganismide kasvandusest.
  6. Ehita või osta komposter, mis on soojustusega – nii saad kompostimise täiesti uuele tasemele viia.
  7. Hoia hargi abiga kompostri sisu õhuline. Kui oled mugav, kasuta õhutamiseks kompostivihmausse (nt sõnnikuussid), kes ka väärindavad su komposti. Eelduseks on kompostri aastaringne soojapidavus, et ussid ära ei külmuks.
  8. Kui teed kõik õigesti, saad igal kevadel mulda rikastada rikkaliku valiku toitainete, mineraalide ja kasulike mikroorganismidega.
  9. Naudi maitsvaid, tervislikke ja lopsakaid aedvilju ilma sünteetiliste väetiste ja pestitsiiditeta ning alusta kompostimist uuesti!
  10. Kompostimine peaks olema lihtne, kaasahaarav, aastaringne, hariv ja keskkonnale kasulik tegevus. Kas sinu jaoks on?

 

Täname sind, et leidsid aega ning lugesid meie põhjaliku juhendi läbi. Usume, et kompostimine on nüüd sinu jaoks tunduvalt lihtsam, kiirem ja mugavam ning mis peamine, sinu kompost on kordades väärtuslikum ning sinu aiasaadused kindlasti ka palju maitsvamad ja lapsed rõõmsamad!

 

Kui see postitus oli sinu jaoks kasulik, huvitav või põnev, siis palun jaga seda postitust 🙂

 


Sulle võivad huvi pakkuda ka need artiklid:

LAASTAV VÕI TAASTAV PÕLLUMAJANDUS?

KUIDAS TAASTAV PÕLLUMAJANDUS JA BIOJÄÄTMED MEID NÄLJAST PÄÄSTAVAD

 


Ühine teadlike inimestega NutriLoop’i meililistis ja me hoiame sind alati esimesena kursis põnevate ja maailmamuutvate lahendustega, meie tiimi tegemiste ja koostöövõimalustega.

 


 

Jaga oma arvamust