{"id":22784,"date":"2021-05-04T12:27:39","date_gmt":"2021-05-04T12:27:39","guid":{"rendered":"https:\/\/nutriloop.org\/?p=22784"},"modified":"2022-05-05T08:54:13","modified_gmt":"2022-05-05T08:54:13","slug":"jaatmete-sorteerimine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/nutriloop.org\/et\/jaatmete-sorteerimine\/","title":{"rendered":"J\u00e4\u00e4tmete sorteerimine: esimene samm suurte muutuste suunas"},"content":{"rendered":"

[vc_row row_type=”row” use_row_as_full_screen_section=”no” type=”full_width” text_align=”left” background_animation=”none” css_animation=””][vc_column][vc_column_text]<\/p>\r\n

Kas me lahendame probleemi v\u00f5i loome lahendust?<\/h1>\r\n

\r\n\r\nT\u00e4nasel p\u00e4eval, mil olmej\u00e4\u00e4tmete liigiti kogumise m\u00f5ttekus on Eesti \u00fchiskonna poolt suure k\u00fcsim\u00e4rgi alla seatud, oleks sobilik aeg l\u00e4hemalt uurida, mis selle k\u00f5ige taga on.<\/p>\r\n

\r\n\r\nEriliselt palju negatiivset t\u00e4helepanu j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluses on saanud pakendid, kuna need moodustavad suurima mahu segaolmej\u00e4\u00e4tmetest.<\/p>\r\n

Siinkohal ei tasu aga unustada, et statistika moodustub siiski massi, mitte mahu j\u00e4rgi. Seet\u00f5ttu tuleks suurema fookuse alla v\u00f5tta hoopiski just bioj\u00e4\u00e4tmed, mis moodustavad umbes \u2153 kogu segaolmej\u00e4\u00e4tmete massist.<\/p>\r\n

\r\n\r\nKahjuks on hetkel olukord selline, et k\u00f5ik j\u00e4\u00e4tmeprobleemi lahendamisega seotud osapooled – riik, kohalikud omavalitsused ja j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlejad – on keskendunud ennek\u00f5ike probleemi lahendamisele, mist\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad lahendused tagaplaanile.<\/p>\r\n

[\/vc_column_text][vc_empty_space height=”40px”][vc_column_text el_class=”color-box”]<\/p>\r\n

Just siin, mu s\u00f5brad, seisnebki selle tohutult suure ja keeruka probleemi v\u00f5ti!<\/strong><\/p>\r\n

[\/vc_column_text][vc_empty_space height=”40px”][vc_column_text]<\/p>\r\n

Siinkohal pean tarvilikuks teile l\u00e4hemalt selgitada, kuidas erineb probleemile keskendumine lahendustele keskendumisest ning kuidas v\u00f5ime just bioj\u00e4\u00e4tmete abil j\u00e4\u00e4tmemajanduses peagi tunneli l\u00f5pus valgust n\u00e4ha.<\/span><\/p>\r\n

\u00dcRO koostas 2015. aastal Pariisi kokkuleppe, mille kohaselt lubavad maailma riigid, sealhulgas Euroopa Liit, hakata tegelema SDG-dega ehk kestliku arengu eesm\u00e4rkidega selleks, et \u00fcheskoos peatada kliimakatastroof ja \u00f6kos\u00fcsteemide kokkuvarisemine meie planeedil.<\/b><\/span><\/p>\r\n

[\/vc_column_text][vc_empty_space height=”40px”][vc_single_image image=”23098″ img_size=”large” add_caption=”yes” qode_css_animation=””][vc_empty_space height=”40px”][vc_column_text]<\/p>\r\n

Sellest tulenevalt valmisid Euroopa Liidu poolt erinevad arengu- ja tegevuskavad, sealhulgas ka ringmajanduse pakett, mille eesm\u00e4rk on meie majandus ressursit\u00f5husamalt \u00fcles ehitada. <\/span><\/p>\r\n

See t\u00e4hendab, et me ei saa eeldada ega ka lubada l\u00f5putut loodusvarade kaevandamist, nende kasutamist ning l\u00f5puks sellest tulenevate toksiliste j\u00e4\u00e4tmete keskkonda paiskamist.<\/span><\/p>\r\n

Kuna ringmajandus puudutab v\u00e4ga otseselt k\u00f5iki inimesi l\u00e4bi j\u00e4\u00e4tmete, on Euroopa Liit j\u00e4\u00e4tmemajanduse n\u00fc\u00fcdseks korralikumalt luubi alla v\u00f5tnud ning seadnud oma liikmesriikidele kohustuse j\u00e4rk-j\u00e4rgult ja pikema aja jooksul oma riigi j\u00e4\u00e4tmemajandus korda teha.<\/span><\/p>\r\n

Korda tegemine t\u00e4hendab antud juhul seda, et aina rohkem olmej\u00e4\u00e4tmetes leiduvaid materjale tuleks ringlusse suunata.<\/span><\/p>\r\n

 <\/p>\r\n

J\u00e4\u00e4tmete sorteerimine ja ringlussev\u00f5tt<\/h2>\r\n