{"id":22779,"date":"2021-05-04T11:51:38","date_gmt":"2021-05-04T11:51:38","guid":{"rendered":"https:\/\/nutriloop.org\/?p=22779"},"modified":"2022-06-03T10:15:21","modified_gmt":"2022-06-03T10:15:21","slug":"kliimamuutuste-vaktsiin","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/nutriloop.org\/et\/kliimamuutuste-vaktsiin\/","title":{"rendered":"Kliimamuutuste vaktsiin"},"content":{"rendered":"

[vc_row row_type=”row” use_row_as_full_screen_section=”no” type=”full_width” text_align=”left” background_animation=”none” css_animation=””][vc_column][vc_column_text]<\/p>\r\n

Suur k\u00fcsimus on see, kuidas ja millisesse vormi taastada elukorraldus ja majandus juba pisut raugeva COVID-19 pandeemia laines?<\/p>\r\n

Praegu, mil \u00f5hk on visinal suurest osast majandusest v\u00e4lja lastud, tuleb k\u00fcsida, kas puhuda elu sisse vanadele kummipartidele ja -r\u00f5ngastele v\u00f5i ehitada seilamiseks midagi toekamat, (tuleviku)tormikindlamat?<\/p>\r\n

 <\/p>\r\n

Kliimakindel roheline majandus<\/h1>\r\n\r\n

Kersti Kaljulaidi ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi arutelul Euroopa otsustavate hetkede \u00fcle j\u00e4i k\u00f5lama m\u00f5lema veendumus, et investeerida maksab ainult kliimakindlasse, rohelisse majandusse.<\/p>\r\n\r\n

Virtuaalsest auditooriumist aimus ka n\u00f5utust, kuidas ja kas seda rohemuutust ikkagi ellu viima hakatakse. Kust leida see v\u00f5ti, mis \u00fcheaegselt keerab kliimagaasid lukku ja heaolu ukse lahti?<\/p>\r\n

Meil on t\u00f5esti \u00fcks imeline looduslik s\u00fcsteem varuks, mida seni pole osatud kasutada ja mille v\u00f5imuses on Eesti kliima eesm\u00e4rgid kuhjaga t\u00e4ita.<\/p>\r\n

J\u00e4ttes praegu teadlikult k\u00f5rvale energeetika (sest rohemajandusest r\u00e4\u00e4kides kulub suur osa t\u00e4helepanu sageli sellele), soovin Bill Gatesi essee pealkirja laenates “p\u00f6\u00f6rata samav\u00f5rra t\u00e4helepanu mullale kui s\u00f6ele”. <\/span><\/p>\r\n

Ehk, et m\u00f5nikord lebavad lahendused otse jalge all!<\/strong><\/span><\/p>\r\n

[\/vc_column_text][vc_empty_space height=”40px”][vc_single_image image=”23133″ img_size=”large” qode_css_animation=””][vc_empty_space height=”40px”][vc_column_text]<\/p>\r\n

P\u00f5llumajandus ja toidutootmine lisab globaalsesse kasvuhoonegaaside (KHG) saldosse 20-29 protsenti, Eestis on osakaal ca seitse protsenti. <\/span><\/p>\r\n

Numbriliselt t\u00e4hendab see ca 1,38 miljonit tonni Eesti 20,8 milj tonni koguheite juures.<\/span><\/p>\r\n

N\u00e4ib justkui kolmanda j\u00e4rgu mure oma osakaalu poolest. Esiteks paistab see nii vaid energiat\u00f6\u00f6stuse 70 protsenti suuruse osakaalu k\u00f5rval, k\u00f5ikide muude sektorite koondheitmetest annab p\u00f5llundus ikkagi tubli kolmandiku.<\/span><\/p>\r\n

Teiseks on just p\u00f5llumajandusel koos j\u00e4\u00e4tmemajandusega potentsiaali pakkuda enamat neile seni m\u00e4\u00e4ratud kaalukategooriast ja aidata v\u00e4hendada KHG-d \u00fcle oma sektori piiride.<\/span><\/p>\r\n

Lubage palun veel \u00fcks viide kontekstile ja siis saab k\u00f5ik selgeks. <\/span><\/p>\r\n

Eesti riiklik energia- ja kliimakava 2030 ja “Eesti kliimaambitsiooni t\u00f5stmise v\u00f5imaluste anal\u00fc\u00fcs” osutavad mitmele meetmele, mis p\u00f5llumajandussektori heitmeid v\u00e4hendaksid. Muldade ph tasakaalustamine, talvine taimkate, otsek\u00fclv, kui mainida m\u00f5nda. Need tegevused leiab \u00f5nneks ka uutest Euroopa suunisdokumentidest.<\/span><\/p>\r\n

Ometi on v\u00f5imalik saavutada m\u00e4rksa enam, kui pisike leevendus sektori sees.<\/span><\/strong><\/p>\r\n

 <\/p>\r\n

Taastav p\u00f5llumajandus<\/h2>\r\n

Mis te \u00fctlete, kui suudaksime taastava ja kliimas\u00f5braliku p\u00f5llumajanduse (regenerative, climate smart agriculture) praktikate juurutamise, sobiva mikrobioloogia ja bioj\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse l\u00f5imimise tulemusel siduda 37 tonni s\u00fcsinikdioksiidi\/hektari kohta?<\/span><\/p>\r\n

[\/vc_column_text][vc_empty_space height=”20px”][vc_column_text el_class=”color-box”]<\/p>\r\n

Ainu\u00fcksi poole Eesti p\u00f5llumajandusmaa sellisel majandamisel saaks seotud 18,5 miljonit tonni CO2, pea kogu Eesti KHG emissioon.<\/span><\/strong><\/p>\r\n

[\/vc_column_text][vc_empty_space height=”20px”][vc_column_text]<\/p>\r\n

T\u00f5si, see on suurim number, mida uuringutest on leida \u00f5nnestunud ning pole t\u00e4it kindlust, et see igas kontekstis niiviisi t\u00f6\u00f6tab, sest tegemist on ikkagi biod\u00fcnaamilise s\u00fcsteemiga. <\/span><\/p>\r\n

Oluline on, et suudaksime hoomata tervikl\u00e4henemisest tekkivat kasu mitmes sektoris. Siis on v\u00f5imalik otsustada \u00fche v\u00f5i teise kliimameetme t\u00f5hususe \u00fcle.<\/span><\/p>\r\n

Siinkohal tuleb teha sarnase l\u00e4henemise p\u00f5hjal rakendusuuringud ja katsetused Eesti kontekstis. <\/span><\/p>\r\n

 <\/p>\r\n

Toitaineringluse mudel<\/h2>\r\n

Oleme sotsiaalse ettev\u00f5ttena v\u00f5tnud \u00fclesandeks t\u00f6\u00f6tada Eesti jaoks v\u00e4lja toitaineringluse mudeli, mis suunab v\u00e4\u00e4rtusliku bioloogia ja s\u00fcsiniku bioj\u00e4\u00e4tmetest taastavasse p\u00f5llumajandusse ning p\u00f5hineb kogukonnap\u00f5histel lahendustel. <\/span><\/p>\r\n

N\u00fc\u00fcd oleks meil vaja abi t\u00e4psemate arvutuste tegemisel (hetkel saame juhinduda mujal tehtust) ning v\u00e4iksemamahulise pilootmudeli rajamisel. <\/span><\/p>\r\n

See on teostatav plaan, mis loob kasu(m)likud ringmajanduse mudelid omavalitsustes, tugevdab kogukondi, tagab toiduturvalisuse, parandab muldade \u00f6kos\u00fcsteemi ning aitab riigil t\u00e4ita kliima eesm\u00e4rgid.<\/span><\/p>\r\n

[\/vc_column_text][vc_empty_space height=”40px”][vc_single_image image=”22253″ img_size=”large” qode_css_animation=””][vc_empty_space height=”40px”][vc_column_text]<\/p>\r\n

T\u00f6\u00f6stuss\u00fcmbioosi ja biomajanduse edulugudest n\u00e4htub, et t\u00f5eline innovatsioon tekib sektorite piiridel ja nende \u00fchendamisel. <\/span><\/p>\r\n

J\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse ja p\u00f5llumajanduse ringmajanduse vaimus \u00fchendamise ning loodusinnovaatiliste praktikate kasutamisega v\u00f5iks saavutada 50-90 protsenti Eesti KHG v\u00e4henemise\/sidumise ning kuhjaga kaasuvaid h\u00fcvesid. <\/span><\/p>\r\n

Nagu toiduturvalisus, muldade parem veeimavus ja kliimakindlus, toitainerikas toit.<\/span><\/p>\r\n

Muidugi tuleb kohe k\u00fcsida, mis see k\u00f5ik maksab? <\/span><\/p>\r\n

Investeeringukulud oleks tarvilik asetada kohalikku konteksti, aga nt USDA tellitud raporti p\u00f5hjal \u00f5nnestus taastava p\u00f5llumajanduse praktikaid ca 2500 hektaril kasutades:<\/span><\/p>\r\n