[wp_blog_designer] Invalid shortcode
Biojäätmete kohtkompostimine osa 2

Pilootprojekt „Biojäätmete kohtkompostimine“ osa 2

Jaanuari alguses andsime teada, et 2021. aasta sügisel algas biojäätmete kohtkompostimise pilootprojekt koostöös Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna ja ettevõttega Nutriloop. Projekti eesmärgiks on propageerida aia- ja haljastujäätmete ning toidu- ja köögijäätmete kohtkompostimist ning sealhulgas katsetada, millised kompostrid selleks meie kliimas kõige mõistlikumad on.

Saad esimest postitust lugeda siit.

 

Kuidas meil läinud on?

Praeguseks hetkeks oleme erinevaid kompostreid katsetanud umbes 9 kuud. Selle aja jooksul tuli kompostritel üle elada nii pakane talv, kui ka pikk ja jahe kevad, mis komposti valmimise seisukohalt just kõige soodsamad tingimused ei ole. Projektis osalevad kuus erinevat kompostrit on läbinud kõrge kadalipu oma tugevuste ja nõrkuste eksponeerimiseks.

Kiirkomposter HotBin 200L, soojustusega

Kiirkomposter HotBin 200L

Kiirkomposter Biolan Eco 220L, soojustusega

Kiirkomposter Biolan Eco 220L

Trummelkomposter 200L, soojustuseta

Trummelkomposter 200L

Trummelkomposter 340L, soojustuseta

Trummelkomposter 340L

Compogreen 380L, soojustuseta

Compogreen 380L Compogreen 380L

Compothermo 340L, soojustuskihiga

Compothermo 340L

Kõige paremini toimivad ehk külma perioodi kõrgeimate temperatuuridega paistavad silma soojustatud kompostrid. Talv läbi kuumemaid tulemusi andnud 200-liitrine kiirkomposter HotBin 200 omas aga suurt puudujääki- pehmest vahtplastist kaas sai näriliste või lindude poolt läbitud ning tekkinud augu tõttu komposteerumise protsess aeglustus.

Linnaloomade kahjustatud kompostrikaas.

Linnaloomade kahjustatud kompostrikaas

Valminud ja meeldiva aroomiga kompost 220-liitrises soojusisolatsiooniga Biolan Eco kiirkompostris aprilli lõpus.

Valminud ja meeldiva aroomiga kompost
Valminud ja meeldiva aroomiga kompost 2

Kõige vaevalisemalt komposteerub biojääde soojusisolatsioonita kompostrites. Nende hulka kuuluvad 380-liitrine Compogreen ning kahes eri mõõdus trummelkompostrid.

Viimaste kaaned külmusid kõige külmematel talvekuudel kinni ning biojäätmeid ei olnud võimalik sel perioodil juurde lisada. Suve alguseks on trummelkompostrite sisu jäänud üsnagi ebaatraktiivseks- biomass on niiske, suurte tükkidena ning pikantse lõhnaga.

Lahendusena proovisime lisada erinevaid kuivi rohke süsinikusisaldusega materjale – munakarpe, saepuru, puidugraanuleid ja multši.

Esimesel pildil on trummelkomposter aprilli lõpus enne puidupelletite lisamist ning teisel pildil mai lõpus veidi paremas seisus.

Lootust on!

Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!

Hanna Kaarin Hermlin

Hanna Kaarin Hermlin

Projektijuht

Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.

Taastav põllumajandus

Elurikkusega rikkusesse ehk taastav põllumajandus, orgaaniline väetis ja elurikkus

Vajadus muutuse järele põllumajanduses on olnud aktuaalne juba pikka aega. See kevad on Ukraina sõja ja Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu toonud karmi tegelikkusena kõrged väetisehinnad ja tarneraskused, kuid andnud lõpuks ka tõuke, et minna üle taastavale põllumajandusele, mis põhineb kohalikul ringmajandusel ja looduse jäljendamisel.

Juba koolitarkusest teame põllumajanduse suurest mõjust keskkonnale: levinud on leostumine-eutrofeerumine, toitainete vähenemine, putukate arvukuse vähenemine, pestitsiidijääkide ringlemine jne. Mõelda vaid, kui põllumajandus oleks hoopis ökosüsteemi ja elurikkust toetav, mis toidaks lisaks inimestele ka mullaelustikku ja aitaks kliimamuutusi leevendada, sidudes kasvuhoonegaase nende emiteerimise asemel.

Toit, mis kasvab tervislikus mullas, on suurema toitainete sisaldusega ning seega tervislikum ja maitsvam. Hea majandamise korral on seda kõike võimalik saavutada. Taastava põllumajanduse vallas on ühe katuse alla koondatud palju häid kogemusi, et luua tervislikum toidutootmise süsteem.

Mis on taastav põllumajandus?

Uus päevakohane termin põllumajanduses on sel aastal „taastav põllumajandus“, mis astub sammukese edasi mahepõllumajandusest ning pöörab toidutootmise keskkonnajälje positiivseks.

ee on põldude majandamine, mis reguleerib ja puhastab veesüsteemi, rikastab mulda ja sealset elustikku ning kasutab sisendina jäätmeid. Monokultuurse põllu asemel on mitmekesised ja mitmerindelised põllud ja kihistatud tootlikkus, kus kultuurid toetavad üksteise kasvu ja ühe tootmisiliini ülejääk on teise liini sisendiks, kus suureneb nii elurikkus kui ka tootmisartiklite arv. Samal ajal suurenevad tulud ja vähenevad kulutused üha kallinevatele väetistele, taimekaitsevahenditele ja kütusele.

regenerative agriculture

Kõlab ju hästi!? Kuidas alustada?

Kõigepealt tasub tutvuda mahepõllumajanduse, permakultuuri ja taastava põllumajanduse alustega. Sel teemal on palju kirjandust, videoid, filme ja saateid meedias. Üks pool on tehnilised teadmised, kuid oluline on arendada ka mõttemaailma, tänu millele on võimalik leida vajalikke ressursse, muuta probleemid lahendusteks ning käituda loodusele parimal moel. Tähelepanu on vaja pöörata permakultuursele mõtlemisele ja rakendada seda kogu ettevõtte ulatuses.

Eesmärk on saavutada rohkem vähese vaevaga, kaasates tööprotsessi loodust. Algselt on vaja küll investeerida aega ja raha planeerimisse, süsteemide loomisesse, uutesse tarvikutesse (otsekülvik, laoturid…) ning mulla aktiveerimiseks suurde kogusesse orgaanilisse väetisesse, kuid see suur töö vähendab töö hulka kolme aasta pärast.

Taastavas põllumajanduses on ka riske, näiteks kahjurirünnakud, kui pestitsiidide kasutamine lõpetatakse. Kuid millised on riskid, kui jätkata vanaviisi? Ja kindlasti on võimalik seda vältida, kui ökosüsteem juba toimib. Permakultuuris öeldakse, et pole nälkjate probleemi, vaid lihtsalt partide puudus. Üks probleem võib aidata leida uusi tuluallikaid.

Esmased sammud olenevad suuresti varasemast majandamisest ja mulla seisukorrast, mistõttu on vaja teha mullatestid ja nende põhjal igale põllule individuaalne taastamiskava. Seejärel saab juba korraldada parimal viisil põldude kasutamise ja väetamise. Testimine on väga tähtis, et selgitada välja toitainete vajadus ja valida mulla taastamiseks konkreetne tegevus.

Aga siiski, millest alustada?

Taastava põllumajanduse viis alustala on mahedus, vähesed mullahäiringud, ringmajanduslikud orgaanilised bioväetised, loomade kaasamine ja taastav külvikord. Kindlasti on suur rõhk püsikutel, näiteks viljapuudel, marjapõõsastel, kõrrelistel ja muudel mitmeaastastel viljadel.

Taastav põllumajandus tugineb põhimõttele, et terves mullas kasvavad terved taimed. Muld on mineraalsetest kivimitest, orgaanilisest ainest ja veest koosnev mass, kus elavad ka erinevad organismid. See pole ainult mingi must asi maas, vaid terve ökosüsteem ja elukeskkond.

 

Kuidas luua tervislikku mulda?

Esmatähtis on mulda mitte kahjustada ehk vähendada kündmist, mineraalväetiste kasutamist ja igasuguste -tsiidide lisamist. Sama tähtis on mulda toita, lisades sinna erinevaid orgaanilisi väetisi ja kasvatades mitmekesiseid vahekultuure. Kuidas need kaks eesmärki saavutada, on juba igaühe oma valik, tööriistu on selleks mitmeid. Kes soovib, võib oma elu veidi lihtsamaks muuta ja teha mullateste, konsulteerida nõustajaga ja vastavalt vajadusele oma tegutsemist planeerida.

Väetamine

Iga põllupidaja teab, et kuna saagiga viiakse mullast välja toitaineid, tuleb need mullale ka tagasi anda. Taastavas süsteemis on vajalike väetiste kontsentratsioon palju väiksem, kuna aktiivne mullaelustik (nt bakterid ja mükoriisaseened) aitavad taimedel mullast neid omastada ka kohtadest, kuhu taime enda juured ei ulatu või ei mahu. Taastavalt majandades väheneb leostumine ning võidab nii põllupidaja, kelle investeeringud ei uhuta veekogudesse, kui ka loodus, mis pääseb ülemäärase lämmastiku ja fosfori pealevoolust.

Jäätmetest tehtud, ringmajanduslikul meetodil biojäätmetest toodetud väetisel on suur süsinikusisaldus ning see avaldab põllul mullale head mõju, sest on toiduks sealsele elurikkusele, suurendades huumusesisaldust, veepidavust, õhustatust jpm. Tegu on pikatoimelise väetisega ehk toitained lagunevad mullaelustiku toel taimedele kättesaadavasse vormi mitme aasta jooksul.

Bakterirohkel anaeroobsel eellagundamisel lagunevad ka pestitsiidijäägid ja ohtlikud organismid, seega on tegu ohutu ja maheda väetisega. Samuti suurendab see põllul mullabioloogia elurikkust ja arvukust, mis aitab mullas ka laguprotsesse kiirendada.

NutriLoopi tootega väetatud katselappidel tehtud testid näitavad mullaorganismide arvukuse kasvu, võrreldes tavapäraselt majandatud lappidega, seega on kindel, et mikroorganismid elavad edasi ka põllumullas, jätkates seal oma tähtsat tööd. Hea on mulla mikrobioloogiat järjepidevalt testida ja jälgida, kuna see ütleb palju mulla tervise kohta.

Külvikord

Kindlasti võiks rakendada taastavat külvikorda ehk kasvatada vahekultuure, mis seovad lämmastikku, ning katta peale saagikoristust maa talveks rohelise kesaga. See aitab kliimamuutusi leevendada, sidudes atmosfäärist rohkem  CO2  ja emiteerides seda vähem, kuna muld on kaetud. Haljaskesa saab kevadel rullida, niita, freesida või äärmisel juhul künda ning see on taaskord toiduks mullaelustikule ja väetiseks taimedele.

Külvikorda soovitatakse kaasata ka loomi-linde, kuna nad on oluline osa ökosüsteemist. Näiteks on üks permakultuuri võte valmistada kanade abil maa külviks ette ‒ kui liigutatava puuri abil lastakse kanad alale toitu hankima, siis lähevad nii võrsed kui ka juured neile söögiks ja ala saab korralikult väetatud. Samuti võib suuremate loomade sõtkutud pinnas olla hea aianduspind. Multšina saab kasutada nende allapanu ja sõnnikut ning jäätmest on saanud ressurss.

Võimalusi keskkonnasõbralikumaks majandamiseks on palju ja on igaühe valida, kui süvitsi on soov taastava põllumajandusega minna. Kindlasti tasub mõned praktikad katsetamiseks kasutusele võtta. Ringmajanduse põhimõtetele tuginedes on bioväetistega väetamine hea mõte igal põllul, kuna sõltumatus välistest vahenditest on keskkonnasõbralik ja annab meile toidu kasvatamisel iseseisvuse.

Teejuht põllupidajale

Oleme loonud ka väga vahva ja põhjaliku allalaaditava teejuhi põllupidajale.

Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!

Kaia Solnik

Kaia Solnik

Taastava põllumajanduse konsultant

Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.

accelerate estonia nutriloop

Bioväetiste laialdasem kasutus toetab üleminekut taastavale põllumajandusele

Eelmisel aastal me alustasime Accelerate Estonia programmiga. Meie eesmärk Accelerate Estonia programmi raames oli leida ja katsetada mudeleid, mis võimaldavad biojäätmeid kestlikus toidutootmises tõhusalt kasutada ning leida võimalusi, kuidas edukamalt käivitada bioväetiste turgu.

Loe lähemalt Accelerate Estonia programmist siin https://nutriloop.org/en/nutriloop-liitus-acclelerate-estonia-innovatsiooniprogrammiga/.

 

Probleem

  • 2024. aastaks peavad kõik omavalitsused biojäätmeid eraldi koguma, kuid praegu teeb seda vaid 49 omavalitsust 79-st.
  • 2025. aastaks peavad kõik Euroopa Liidu riigid ringlusse võtma vähemalt 55% segaolmejäätmetest. Hetkel oleme Eestis vaid 30% juures.

Ülemaailmses toidu tootmises kasutatakse suuresti sünteetilisi väetisi ning biojäätmed on hetkel oluline kasutamata ressurss. Eestis läheb hetkel umbes 76% biojäätmetest segaolmejäätmete hulka, millest jõuab ringlusesse vaid 11% ning paljudes piirkondades puudub biojäätmete ringlussevõtu võimekus üldse.

Toodetav kompost pole põllumeeste seas laialt kasutust leidnud, köögiviljakasvatus Eestis väheneb ning oleme sõltuvad peamiselt importväetistest, mille hinnad tõusevad ning kättesaadavus väheneb. Kõik see annab põhjust näha biojäätmete kasutamisel olulist potentsiaali puhaste orgaaniliste väetiste kasutamiseks kodumaises põllumajanduses ja köögiviljakasvatuses.

Nutriloopi lahendus

Võiksime Eestis olla teerajajaks biojäätmetest tehtud väetiste tootmisel ja laialdasel kasutusel, mis toetab taastuvale põllumajandusele üleminekut. Liikudes tavapõllumajanduselt taastavale, võimaldab see luua naturaalsema toitainete ringluse ning kasvatada rohkem kohalikku puhast toitu.

Taastavale põllumajandusele üleminek bioväetistega

Accelerate Estonia programmis püstitasime endale kaks põhieesmärki:

  • Leida ja katsetada mudeleid, mis võimaldavad biojäätmeid kestlikus toidutootmises tõhusalt kasutada.
  • Leida võimalusi, kuidas luua hästi töötavat bioväetiste turgu.

Eesmärkide saavutamiseks testisime üheksa kuu jooksul personaliseeritud biojäätmete kogumist Telliskivi piirkonna restoranidest, Balti jaama turult ning kontoritest (LHV, Lift99, Utilitas). Kogusime kokku 5100 liitrit biojäätmeid, mis on võrreldav 1000 majapidamise ühe nädala jäätmete kogusega.

nutriloopi konteinerid

Kasutasime biojäätmete kogumiseks spetsiaalseid õhukindlaid anumaid ja meie partnerid lisasid konteineritesse kasulike mikroorganismide segu (piimhappebakterid, seened jm), et väetise tegemiseks vajalik fermenteerimisprotsess saaks juba kohapeal alata. Protsessi algus juba kogumise ajal vähendab vajadust jäätmekasti sagedasti tühjendada, sest õhukindlas anumas kääritamine peatab biojäätmete riknemise. Jälgisime ja testisime pidevalt meie tehasesse jõudvaid biojäätmeid – tulemused näitasid, et biojäätmed olid puhtad ning ei sisaldanud peale orgaanika peaaegu üldse plastmassi ega muid anorgaanilisi aineid.

Testisime meie tehases väärindatud bioväetisi 11 Eesti köögiviljakasvatajaga, nt Pöörasoo ja Mahe Eeriksaare talu, Tartu maheaed, ning tutvustasime ja toetasime neid taastava põllumajanduse meetodite katsetamisel.

nutriloop taastav põllumajandus
Nutriloop accelerate estonia eksperiment

Mõju ja edasised arengud

Hea meel oli tõdeda, et põllupidajad, kellega eksperimendis koostööd tegime, nägid bioväetistes kasulikku ja olulist alternatiivi teistele orgaanilistele väetistele. Testide tulemused näitasid, et bioväetised sobivad hästi mahepõllumajandusse, neid on ohutu kasutada ja nad taastavad mulla seisundit, lisades kasulikke orgaanilisi mikroelemente. Bioväetistega kasvatatud mais sisaldas rohkem toitaineid ja taimed olid erinevatele keskkonnateguritele ja stressoritele vastupidavamad.

Bioväetistega kasvatatud mais sisaldas rohkem toitaineid ja taimed olid erinevatele keskkonnateguritele ja stressoritele vastupidavamad.

Oma eksperimendi tulemuste põhjal oleme seadnud pikaajalise ambitsioonika eesmärgi ühendada toitainete ringlus põllumajanduses. Eesmärgi toetamiseks tahame luua platvormi, mis võimaldab tarbijatele lihtsamat ligipääsu kestlikult kasvatatud toidule ja läbipaistvale toiduahelale.

Järgmise kahe aasta jooksul soovime täiustada oma bioväetiste tehast ja keskenduda tootearendusele, et viia bioväetised kohalikus põllumajanduses laiemalt kasutusse.

Samal ajal jätkame personaalse biojäätmete kogumisteenuste pakkumisega oma partneritele ning nõustame põllupidajaid, kes soovivad üle minna taastavale põllumajandusele.

2023. aastal hakkame välja töötama terviklikku mudelit omavalitsustele, mis hõlmab endas biojäätmete kogumist, väärindamist ja bioväetise kasutamist toidu kasvatamisel. Selliselt toetame omavalitsusi ja kohalikke kogukondi biojäätmete eraldi kogumise nõude täitmisel ning võimaldame tekitada rohkem positiivset keskkonnamõju meie kohalikus toidukasvatuses.

Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!

Ingrid Hermet Nutriloopi tegevjuht

Ingrid Hermet

Partner

Transforming the food system so everyone can access healthy food that is grown regeneratively.

Pilootprojekt Biojäätmete kohtkompostimine

Pilootprojekt „Biojäätmete kohtkompostimine“

Biojäätmed ei ole prügi, vaid väärtuslik ressurss.

Kui biojäätmed õigesti liigiti koguda, on võimalik need sobivates tingimustes kompostida ning saadu enda koduaias ära kasutada.

Globaalsete probleemide lahendamist tuleb alustada enese tagahoovist. Seetõttu viib Tallinna Strateegiakeskus ringmajanduse osakond koostöös ettevõttega NutriLoop septembrikuus 2021 alanud aastase biojäätmete kohtkompostimise pilootprojekti.

 

Biojäätmete kohtkompostimise projekti eesmärgiks

on propageerida aia- ja haljastujäätmete ning toidu- ja köögijäätmete kohtkompostimist ning sealhulgas katsetada, millised kompostrid selleks meie kliimas kõige mõistlikumad on.

Selleks katsetame kuute erinevat kompostrit, mis erinevad üksteisest näiteks nii suuruse kui ka soojusisolatsiooni olemasolu poolest. Kompostrid läksid proovimiseks erinevatele sihtrühmadele üksikelamutest 2-9 korteriga elamute ja lasteaedadeni välja.

Biojäätmete kompostimine

Muuhulgas laiendame projekti käigus kompostri kasutajate silmaringi seostades biojäätmed selgemalt toitaineringlusega, süsinikuringega, mulla ja kemikaalivaba toiduga. Tallinna Sikupilli Lasteaias harime ka meie noorimat generatsiooni erinevatest kompostimisvõimalustest ning kasutame tekkinud komposti peenrakastides.

Aasta jooksul jälgime erinevate kompostrites biojäätmete lagunemise protsessi, näiteks mõõtes komposti temperatuuri komposteerumise aktiivsuse hindamiseks. Esimese kuu jooksul tõusis kompostrite sisemus keskmiselt 10 kraadi soojemaks välistemperatuurist, mis viitas, et kompostimise protsess on kõikides eri tüüpi kompostrites käivitunud.

Kuid detsembri alguses saabunud ligi -20 kraadi juures oli kõikide kompostrite sisetemperatuur langenud, mis näitab lagunemise protsessi aeglustumist. Järgnevad kuud toovad selgust, kas mikroorganismid suudavad mõnes katsetatavas kompostris läbi karmi Eesti talve pidevalt toimetada või jääb lagunemisprotsess kevadet ootama.

Pildil üks katsetatavatest kompostritest külma trotsimas.

Biojäätmete kohtkompostimine

Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!

Hanna Kaarin Hermlin

Hanna Kaarin Hermlin

Projektijuht

Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.

Accelerate Estonia ja Nutriloop projekt

Nutriloop liitus Acclelerate Estonia innovatsiooniprogrammiga

Biojäätmed moodustavad olmejäätmetest ligi veerandi. Et biojäätmeid ning ka teisi jäätmeliike saaks edukalt ringlusesse võtta, tuleks need esiteks liigiti koguda.

Mõlema osas on Eestis aga puudujääke:

  • liigiti kogutakse 24% ja
  • ringlusesse võetakse 11% biojäätmetest

Ringlussevõtu sihtarv on 2035. aastaks juba 65%, mida on võimalik saavutada just biojäätmete abil.

Accelerate Estonia innovatsiooniprogramm

Projekti “NutriLoop`i süsiniku- ja toitaineringlus bioväetistega”  eesmärk on seda olukorda mitte ainult parandada, vaid luua biojäätmetele täiesti uus narratiiv, kus toitaineterikas orgaaniline ressurss pole enam jäätmemajanduse probleem, vaid lahendus toidukasvatamisel.

Meil on vaja biopööret ja Eestist võib saada juhtriik biojäätmete väärindamises ja selle sidumises puhta toidu kasvatamisega.

Biojäätmeid saab edukalt ära kasutada toidukasvatuses ja muldade süsinikuvaru tõstmisel.  Samal ajal aitaksid biopõhised väetised asendada sünteetilisi ja imporditud väetisi ja tulevikutsenaariumina võiks põllumajandus muutuda kasvuhoone emiteerijast süsiniku sidujaks.

 

Innovatsioon igas lülis

Väljakutseid on kõikides lülides- nii biojäätmete veos, käitluses kui biopõhiste toodete kasutamises. Üks eesmärk on ka katsetada erinevaid ringmajanduslikke ärimudeleid.

Projekti käigus testime alternatiivset kogumismeetodit Balti jaamas ja Telliskivi Loomelinnakus.

Tähelepanuta ei jää aga ka üldised biojäätmete baasil valmistatud toodete kasutuse väljakutsed, mis on seotud teiste ringlussevõtu meetoditega nagu näiteks kompostimine.

Suhtluses toidukasvatajate ja avaliku sektoriga leidis kinnitust probleem, et biojäätmetest valmistatud väetistel pole nõudlust ning selle ümber on hirme ja müüte.

Seetõttu on bioväetistele turu tekitamine oluline samm, mida viime ellu läbi reaalsete põldkatsete ning kommunikatsiooni.

Nutriloop biopööre

Mais viisime läbi põldkatseid köögiviljakasvatajete juures, mille raames teeme erinevaid laboriteste, katsetame bioväetiste laotamise tehnikaid ning jälgime taimekasvu.

Pöörame tähelepanu just mulla bioloogilisele mitmekesisusele ja taime tervisele.

Eesti on paistnud silma mahepõllumajandusega ja nüüd saame astuda sammu edasi kestlikuma põllumajanduse suunas, mis väärtustab toitainete ringlust, elurikkust, puhast toitu ja mulla tervist.

Selle suuna on võtnud ka Euroopa Liit “Talust taldrikule” strateegiga ning Eestist võiks saada selles vallas suunanäitaja.

 

Nutriloopi lahendused biojäätmetele

Ettevõtetele pakume biojäätmete väärindamise võimalust, mille tellinud ettevõte saab vastu tema biojäätmetest valmistatud bioväetist või selle abil  toodetud põllusaadust.

Meie üheks partneriks on LHV, kelle kontorist kogutud biojäätmetest tehtud mullaparandajat kasutasime hernepõllul.

Tulemused näitasid, et bioväetise abil kasvasid hernekaunad pikemaks.

Loe lähemalt koostööst LHV-ga siit.

Lisaks arendame biojäätmetest tehtud tooteid ning kasutusvõimalusi.

Projekti lõpuks valmib juhendmaterjal, kuidas bioväetisi kasutada koos mulda taastavate põllumajandusvõtetega, mis komplektina võimaldavad kiiremat üleminekut kestlikumale viljelusele.

 

Kogukondlik lahendus biojäätmetele

Ühe olulise arengusuunana näeme  ka kogukondliku mudeli poole liikumist,  mille raames on kohalikel omavalitsustel rohkem võimalust ise oma jäätmete teekonna üle otsustada ning neile lahendusi leida, tekitades sel viisil valdkonda ka rohkem innovatsiooni.

Eriti oluliseks peame alternatiivsete lahenduste loomist, mis võimaldaksid puhta toidujäätmete voo eraldi koguda ja kõrge kvaliteediga bioväetisteks muuta.

Hetkel läheb kogu kraam kokku – nii võõristega kogutud kui ka puhas biojääde, mille tulemusel on lõpp-produkt küsitava väärtusega.

Liigiti kogumine ei muutu väga heaks üleöö, kuid selline lahendus aitab seda järk-järgult arendada.

Biojäätmete sidumine just kogukondliku ja kestliku toidukasvatusega võimaldab ka kohalikku puhast toidu kättesaadavamaks muuta ning see annab sorteerimisele paeluva eesmärgi.

Nutriloop ja Accelerate Estonia koostööprojekt

Programmi raames tehakse koostööd avaliku sektori esindajatega, eelkõige Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumiga, et kaardistada ära kõik kitsaskohad ja töötada välja meetmeid, mis aitaksid mainitud muutusi suuremal skaalal ellu viia.

Biopöörde tulemusena tekib biojäätmetele väärtus ning puhas toit muutub inimestele kättesaadavamaks.

Projekti lõpus valmib tervikliku mudeli kirjeldus, mida saab rakendada ka teistest riikides.

Kas Sa soovid ka oma ettevõttega ühineda biopöördega ja aidata muuta puhas toit inimestele kättesaadavamaks?

Võta julgelt ühendust ja räägime kõigest lähemalt 🙂

Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!

Ingrid Hermet Nutriloopi tegevjuht

Ingrid Hermet

Partner

Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.

Nutriloop ja LHV

LHV panus toidusüsteemi kestlikumaks muutmisel on eeskujuks teistele ettevõtetele!

Miks koguda biojäätmeid liigiti?

Või pakendijäätmeid ning vanapaberit?

Teame, et see on küll keskkonnahoidlik tegevus, kuid kuidas täpsemalt?

Mõnede liigiti kogutud jäätmete saatuse kohta on meil üsna hea ettekujutus, kuid valdavalt on see informatsioon siiski puudulik.

Ilma nende teadmisteta on jäätmete sorteerimine aga pealiskaudne ja lahti mõtestamata tegevus.

Oleme alustanud LHV-ga pilootprojekti, et pakkuda toidujäätmetele uudset ja läbipaistvat lahendust, mis aitab meie toidusüsteemi kestlikumaks muuta.

Nutriloopi biojäätmete kogumise anum

LHV kontoris kogutakse liigiti pakendeid, taarat, biojäätmeid, paberit ja pappi ning ohtlike jäätmeid.Fookuses on siinkohal just biojäätmed.

Biojäätmete väärindamine algab juba kohapeal.

Kõik köögis tekkivad toidujäätmed kogutakse väikeste konteinerite abil kokku ja need rändavad spetsiaalsesse NutriLoop’i konteinerisse, kuhu lisatakse iga päev fermenteerimist aktiveerivaid baktereid.

Seejärel jõuab materjal NutriLoop’i väärindamiskeskusesse, kus lisaks bakteritele tulevad appi veel ka vihmaussid.

Biojäätmetest saab bioväetis, mis jõuab tagasi LHV rõdule rajatud peenrasse, kus kasvatatakse maitserohelist, viljapuid ja lilli. Seal toodavad nende taimede nektarist mett mesilased.

LHV mesilased

Et lahendus oleks võimalikult kaasahaarav, toimus LHVs jäätmemajanduse tagamaid avav seminar, kus sai kirjeldatud ka biojäätmete tähendust toidusüsteemis. Rääkisime loo toitainete ringlusest, mis andis liigiti kogumisele täiesti uue tähenduse.

Kuidas kõlab mõte, et sinu õunasüda rändab tagasi su taldrikule näiteks basiilikuna pasta maitsestamiseks?

LHV kogub biojäätmeid liigiti, et tekitada ringmajandust – biojäätmed ei jää jäätmestaatusesse, vaid sellest saab uus toit.

Nutriloopi lahenduse puhul kõnetas LHV´d just tervikliku ahela läbipaistvaks ja kaasahaarvaks muutmine.

Nimelt  loome biojäätmetele väärtuse, seome (vajadusel) erinevad osapooled – ettevõtjad, kes komposti annetavad; tervisliku ja kohaliku toidu kasvatajad; selle toidu tarbijad, nt lasteaiad – toetades sellega kohalikku ja tervislikku toitu ja ka üldiselt majandust.

Vaata LHV videot

NutriLoop’i missioon on suunata biojäätmetes sisalduvad toitained ja süsinik uue toidu kasvatamisse.

Praegu laialt levinud intensiivpõllumajandus ei ole jätkusuutlik ja tugineb suures osas sünteetilistele väetistele ja taimekaitsevahenditele.

Sellel kõigel on aga lisaks mulla viljakuse ja ökosüsteemide hävinemisele otsene mõju ka inimese tervisele.

Nimelt ei ole agrokemikaalide abil kasvanud toidus piisavalt toiteväärtust ning toit võib sisaldada nendesamade kemikaalide jääke.

Teine probleem on orgaanilise aine vähenemine mullas, mida saab sinna tagasi viia just biojäätmete abil.

Mulla kadu on hetkel globaalselt umbes 30 miljardit tonni aastas – see tähendab, et igas minutis kaob 30 jalgpalliväljaku jagu mulda.

Hetkel on biojäätmed nii Eestis kui ka mujal maailmas alakasutatud ressurss.

  • Maailmas läheb linnades kaduma 98% biojäätmetes olevatest toitainetest.
  • Eestis kogutakse kokku 24% biojäätmetest, millest võetakse ringlusse 11%. 

Lisaks toitainetele saab bioväetiste abil lukustada põllumajandusmuldadesse süsinikku.

Kui võtta veel appi loodusega kooskõlas olevad kestlikud põlluharimisvõtted (mulla katmine taimestikuga, monokultuuride vältimine, minimaalne kündmine jms) on tulemuseks tõhus lahendus kliimamuutustega võitlemisel ja ökosüsteemide hoidmisel.

LHV-ga koostöös sündinud ja koos katsetatud mikrotoitainete mudelit
saame kasutada ja kohandada edaspidi ka teistes ettevõtetes.

Meie nägemus on, et iga inimene ettevõttes teab, mis saab tema liigiti kogutud biojäätmetest ja kus seda materjali uue toidu kasvatamiseks kasutatakse – olgu see siis enda terrassidel või näiteks koostööpartneri juures.

Kuigi kogused ei pruugi olla suured, on probleemi käsitlemine ja seoste loomine sellest veel olulisemgi. Just kontorites on võimalik jõuda paljude inimesteni, kes omakorda võtavad neid teadmisi koju kaasa.

Töökohas ja kontoris asjade ümberkorraldamine on üks võimalus, kuidas käivitada suuremaid ning globaalsemaid muutusi.

Biojäätmed on vahend, mis aitab toidusüsteemi jätkusuutlikumaks muuta ja võimaldab igaühel meist keskkonnahoidu panustada.

Kas tunned, et ka Sinu ettevõte võiks LHV eeskujul panustada kestlikuma toidusüsteemi loomisse?

Võta julgelt ühendust ja räägime kõigest lähemalt 🙂

Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!

Ingrid Hermet Nutriloopi tegevjuht

Ingrid Hermet

Partner

Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.

Jäätmete sorteerimine

Jäätmete sorteerimine: esimene samm suurte muutuste suunas

Kas me lahendame probleemi või loome lahendust?

Tänasel päeval, mil olmejäätmete liigiti kogumise mõttekus on Eesti ühiskonna poolt suure küsimärgi alla seatud, oleks sobilik aeg lähemalt uurida, mis selle kõige taga on.

Eriliselt palju negatiivset tähelepanu jäätmekäitluses on saanud pakendid, kuna need moodustavad suurima mahu segaolmejäätmetest.

Siinkohal ei tasu aga unustada, et statistika moodustub siiski massi, mitte mahu järgi. Seetõttu tuleks suurema fookuse alla võtta hoopiski just biojäätmed, mis moodustavad umbes ⅓ kogu segaolmejäätmete massist.

Kahjuks on hetkel olukord selline, et kõik jäätmeprobleemi lahendamisega seotud osapooled – riik, kohalikud omavalitsused ja jäätmekäitlejad – on keskendunud ennekõike probleemi lahendamisele, mistõttu jäävad lahendused tagaplaanile.

Just siin, mu sõbrad, seisnebki selle tohutult suure ja keeruka probleemi võti!

Siinkohal pean tarvilikuks teile lähemalt selgitada, kuidas erineb probleemile keskendumine lahendustele keskendumisest ning kuidas võime just biojäätmete abil jäätmemajanduses peagi tunneli lõpus valgust näha.

ÜRO koostas 2015. aastal Pariisi kokkuleppe, mille kohaselt lubavad maailma riigid, sealhulgas Euroopa Liit, hakata tegelema SDG-dega ehk kestliku arengu eesmärkidega selleks, et üheskoos peatada kliimakatastroof ja ökosüsteemide kokkuvarisemine meie planeedil.

Pariisi kokkulepe
Foto allikas: https://www.carbonbrief.org/analysis-the-final-paris-climate-deal

Sellest tulenevalt valmisid Euroopa Liidu poolt erinevad arengu- ja tegevuskavad, sealhulgas ka ringmajanduse pakett, mille eesmärk on meie majandus ressursitõhusamalt üles ehitada.

See tähendab, et me ei saa eeldada ega ka lubada lõputut loodusvarade kaevandamist, nende kasutamist ning lõpuks sellest tulenevate toksiliste jäätmete keskkonda paiskamist.

Kuna ringmajandus puudutab väga otseselt kõiki inimesi läbi jäätmete, on Euroopa Liit jäätmemajanduse nüüdseks korralikumalt luubi alla võtnud ning seadnud oma liikmesriikidele kohustuse järk-järgult ja pikema aja jooksul oma riigi jäätmemajandus korda teha.

Korda tegemine tähendab antud juhul seda, et aina rohkem olmejäätmetes leiduvaid materjale tuleks ringlusse suunata.

 

Jäätmete sorteerimine ja ringlussevõtt

  • Iga viie aasta tagant tõuseb ringlussevõtu protsent viie pügala võrra ning aastaks 2035 peaks see olema 65%.
  • Nüüd aga läheb asi huvitavaks – praegune ringlussevõtu protsent Eestis on vaid 28%.
  • Eriti märkimisväärne on, et see protsent ei ole viimase 10-12 aasta jooksul praktiliselt muutunud.

Kui sellele tendentsile lisada hetkel jäätmekäitlusele üsnagi omane läbipaistmatus ning sellest tulenevad vaikselt pinnale kerkivad varjatud saladused ja halvad üllatused, siis tänasel päeval see protsent kahjuks pigem langeb kui tõuseb.

Ma ei kujuta ette, milline ime peaks juhtuma selleks, et Eesti riik ka järgneva perioodi eesmärgi – 55% aastaks 2025 – saavutaks?

Ühe “imega” on Keskkonnaministeerium juba hakkama saanud, kui ringlussevõtu protsent vahetult enne Euroopa Liidule aruandluse esitamist momentaalselt 28% pealt 51% peale hüppas.

Nimelt oli lisaaja võitmiseks ja suurest trahvist pääsemiseks võimalik sihtarvude arvutamise metoodikat muuta, kuna see polnud sel hetkel Euroopa Liidu poolt fikseeritud.

Teadaolevalt järgmisel perioodil sellist võimalust enam ei ole, mistõttu on võimalik, et peame hakkama ka füüsiliselt probleemi lahendama.

Riik on Euroopa Liidu poolt tuleva surve valguses justkui klapid peas niivõrd keskendunud probleemile ehk parematele numbritele, et ei suuda kõrvalseisjana suuremat ja terviklikku pilti näha. Suure pildi nägemine on aga võimalik vaid siis, kui ollakse keskendunud lahendustele, mitte probleemidele.

Jäätmete sorteerimine
Foto autor: Priit Mürk/ERR

Siinkohal ma küsikski, et mis mängu me mängime?

Kas me mängime perspektiivitut ning varjamisel, vassimisel ja omakasul põhinevat numbrite mängu või mängime me pikaajalist mängu, mis seisneb kestlikuma maailma ja nii inimestele, keskkonnale kui ka majandusele väärtuste loomises?

 

Biojäätmed ja jäätmete sorteerimine

Just siin toon ma sisse biojäätmed. Esiteks sellepärast, et nende abil on kõige lihtsam oma mõtteid edasi anda ning teiseks sellepärast, et tunnen seda valdkonda kõige paremini.

Mainin siiski kohe ära, et sama analoogiat saab kasutada ka teiste jäätmeliikide puhul.

Biojäätmete all mõeldakse niisiis kodudes ja ettevõtetes tekkivaid toidu- ja haljastusjäätmeid. Nagu olete ilmselt juba mõistnud, siis probleemi lahendamise ning ka numbrite mängu koha pealt on biojäätmetel veelgi olulisem roll kui pakenditel, sest nende massi protsent segaolmejäätmetes on suurem.

See tähendab, et kui meil on 2025. aastaks vaja saavutada 55% materjalide ringlussevõtt, siis biojäätmeid sealt eemaldamata on see praktiliselt võimatu.

Seega on biojäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste jaoks muutumas üsna põletavaks probleemiks.

Mina isiklikult olen veendunud, et praegust olukorda arvesse võttes on 55% ringlussevõtu sihtarvude saavutamine ausal teel aastaks 2025 täiesti võimatu ning pigem valmistaks ma ette pikaajalise visiooni ja strateegia selle asemel, et süsteemiga manipuleerides lühiajalise probleemi lahendamiseks skeeme mõelda.

Nüüd saate ehk aru, mida ma probleemile keskendumise ja lahendustele keskendumise vastandamisega silmas pean.

  • Me riigina peaksime enda käest küsima – kelle jaoks ja miks me seda teeme?
  • Kui me ütleme inimestele, et nad jäätmeid sorteeriks, siis millega me seda põhjendame?
  • Sorteerige jäätmeid, sest see on kohustuslik? Sorteerige jäätmeid, sest see on vajalik?
  • Aga miks see on vajalik ja kellele see on vajalik?

Kui see on vajalik vaid selleks, et riik saaks seeläbi oma statistikat puudutavaid murekohti lahendada, siis mina isiklikult ei ole huvitatud kellegi tegemata tööd kinni mätsida.

Kui see on hoopis vajalik vaid selleks, et jäätmeettevõtted rohkem kasumit teeniksid, siis tänan, ei, ma ei ole huvitatud kellegi eest tööd tegema, kui mina selle eest midagi vastu ei saa.

Kõikjal rõhutatakse sorteerimise olulisust, kuna siis saab jäätmetes sisalduvaid materjale ringlusesse võtta. Kui aga ringlussevõtt taandub suuremas osas vaid numbrite mängule, siis millest me räägime?!

Kes vastutab ning kes garanteerib selle, et minu hoolikalt sorteeritud jäätmetest ka reaalselt midagi tehakse? Mitte keegi!

Siinkohal saate ilmselt aru minu skeptilisusest 4 aastaga 28% pealt 55% peale liikuda.

Nagu ma ütlesin, siis riigi poolt oleks mõistlik ära unustada see sihtarvude trall ning mõelda jäätmemajanduse täielikule reformimisele.

Võtame selle trahvi vastu ning tunnistame, et oleme läbi kukkunud, kuid loome täiesti uue, ambitsioonika ja pikaajalise visiooni Eesti jäätmemajandusele.

 

Jäätmete sorteerimise eesmärk

Drastiline jäätmetekke vähendamine ja vältimine ning vältimatute jäätmete maksimaalne liigiti kogumine, väärindamine ning toodete suunamine tagasi inimestele eesmärgiga luua kogukondlikku, keskkonnaalast ja majanduslikku väärtust.

Võimalik stsenaarium biojäätmete osas pöörates fookuse probleemilt lahendusele:

kujutlege, et biojäätmed on lahutamatu osa kohaliku omavalitsuse sisesest toidusüsteemist. See tähendab, et biojäätmetes sisalduvad toitained ja süsinik kasutatakse ära toidu kasvatamisel ning seeläbi liigutakse kestliku ja kogukonnapõhise mudeli suunas.

Kogukonnas tekkivaid biojäätmeid kasutatakse kas koduaedades kompostina või kogutakse need kokku vastavalt omadustele.

Igas maakonnas on üks selline keskus, kuhu kõik biojäätmed kokku tuuakse ning kus need tehakse innovaatilisteks toodeteks, mille eesmärk on kasvatada tervislikku ja mürkidevaba toitu ja selle käigus taastada muldade viljakust, sidudes atmosfäärset süsinikku (CO2) muldadesse.

Kogu süsteemi arendab ja haldab kas kohalik omavalitsus ise või koostöös teenusepakkujaga, kes selle toimimise eest vastutab.

Süsteemi alustaladeks on läbipaistvus, koostöö ja pidev kommunikatsioon, ning paljud inimesed liituvad selle süsteemiga vabatahtlikult, kuna saavad täpselt aru, mida nad teevad, miks nad seda teevad ning millist väärtust see süsteem loob.

Hetke probleem seisneb paljuski selles, et proovitakse inimesi sorteerima panna väliste motivaatorite ja abil kuid alahinnatakse sisemiste motivaatorite jõudu.

Kas inimesed sorteeriksid biojäätmeid pigem sellepärast, et seda “peab” tegema või pigem sellepärast, et nad tahavad seda teha?

Biojäätmed ja jäätmete sorteerimine
Segaolmejäätmetes leidub endiselt palju biojäätmeid.

Ma väga kahtlen, et tänase jäätmeveo hindade juures väga paljud inimesed jäätmeid raha pärast sorteerivad.

Samuti kahtlen, et väga paljud inimesed jäätmeid kohustuse pärast sorteerivad –  vähemalt senikaua, kui pole vastavat järelvalvet ja trahve.

 Isegi juhul, kui osad seda teevad, siis väliste stiimulite abil jõuame me vaid mingi piirini. Selle piiri ületamiseks peame me hakkama vaatama sisemiste stiimulite poole – miks ma seda teen ning mis on see suurem ühiskondlik ja keskkonnaalane probleem, mida ma sellega lahendan? 

Lõppkokkuvõttes 

arvan ma, et meie jäätmemajandus on praeguseks hetkeks nii sügaval mustas augus, et sealt välja rabeleda tundub olevat võimatu.

Me peame hakkama nullist üles ehitama täiesti uuest paradigmast lähtuvaid süsteeme ning see on kahjuks või õnneks ainus võimalus inimesi vajalikus mahus jäätmeid sorteerima panna.

Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!

Markko Mäll

Nutriloopi asutaja ja strateeg

Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.

Kliimamuutuste vaktsiin

Kliimamuutuste vaktsiin

Suur küsimus on see, kuidas ja millisesse vormi taastada elukorraldus ja majandus juba pisut raugeva COVID-19 pandeemia laines?

Praegu, mil õhk on visinal suurest osast majandusest välja lastud, tuleb küsida, kas puhuda elu sisse vanadele kummipartidele ja -rõngastele või ehitada seilamiseks midagi toekamat, (tuleviku)tormikindlamat?

 

Kliimakindel roheline majandus

Kersti Kaljulaidi ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi arutelul Euroopa otsustavate hetkede üle jäi kõlama mõlema veendumus, et investeerida maksab ainult kliimakindlasse, rohelisse majandusse.

Virtuaalsest auditooriumist aimus ka nõutust, kuidas ja kas seda rohemuutust ikkagi ellu viima hakatakse. Kust leida see võti, mis üheaegselt keerab kliimagaasid lukku ja heaolu ukse lahti?

Meil on tõesti üks imeline looduslik süsteem varuks, mida seni pole osatud kasutada ja mille võimuses on Eesti kliima eesmärgid kuhjaga täita.

Jättes praegu teadlikult kõrvale energeetika (sest rohemajandusest rääkides kulub suur osa tähelepanu sageli sellele), soovin Bill Gatesi essee pealkirja laenates “pöörata samavõrra tähelepanu mullale kui söele”.

Ehk, et mõnikord lebavad lahendused otse jalge all!

Põllumajandus

Põllumajandus ja toidutootmine lisab globaalsesse kasvuhoonegaaside (KHG) saldosse 20-29 protsenti, Eestis on osakaal ca seitse protsenti.

Numbriliselt tähendab see ca 1,38 miljonit tonni Eesti 20,8 milj tonni koguheite juures.

Näib justkui kolmanda järgu mure oma osakaalu poolest. Esiteks paistab see nii vaid energiatööstuse 70 protsenti suuruse osakaalu kõrval, kõikide muude sektorite koondheitmetest annab põllundus ikkagi tubli kolmandiku.

Teiseks on just põllumajandusel koos jäätmemajandusega potentsiaali pakkuda enamat neile seni määratud kaalukategooriast ja aidata vähendada KHG-d üle oma sektori piiride.

Lubage palun veel üks viide kontekstile ja siis saab kõik selgeks.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava 2030 ja “Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs” osutavad mitmele meetmele, mis põllumajandussektori heitmeid vähendaksid. Muldade ph tasakaalustamine, talvine taimkate, otsekülv, kui mainida mõnda. Need tegevused leiab õnneks ka uutest Euroopa suunisdokumentidest.

Ometi on võimalik saavutada märksa enam, kui pisike leevendus sektori sees.

 

Taastav põllumajandus

Mis te ütlete, kui suudaksime taastava ja kliimasõbraliku põllumajanduse (regenerative, climate smart agriculture) praktikate juurutamise, sobiva mikrobioloogia ja biojäätmekäitluse lõimimise tulemusel siduda 37 tonni süsinikdioksiidi/hektari kohta?

Ainuüksi poole Eesti põllumajandusmaa sellisel majandamisel saaks seotud 18,5 miljonit tonni CO2, pea kogu Eesti KHG emissioon.

Tõsi, see on suurim number, mida uuringutest on leida õnnestunud ning pole täit kindlust, et see igas kontekstis niiviisi töötab, sest tegemist on ikkagi biodünaamilise süsteemiga.

Oluline on, et suudaksime hoomata terviklähenemisest tekkivat kasu mitmes sektoris. Siis on võimalik otsustada ühe või teise kliimameetme tõhususe üle.

Siinkohal tuleb teha sarnase lähenemise põhjal rakendusuuringud ja katsetused Eesti kontekstis.

 

Toitaineringluse mudel

Oleme sotsiaalse ettevõttena võtnud ülesandeks töötada Eesti jaoks välja toitaineringluse mudeli, mis suunab väärtusliku bioloogia ja süsiniku biojäätmetest taastavasse põllumajandusse ning põhineb kogukonnapõhistel lahendustel.

Nüüd oleks meil vaja abi täpsemate arvutuste tegemisel (hetkel saame juhinduda mujal tehtust) ning väiksemamahulise pilootmudeli rajamisel.

See on teostatav plaan, mis loob kasu(m)likud ringmajanduse mudelid omavalitsustes, tugevdab kogukondi, tagab toiduturvalisuse, parandab muldade ökosüsteemi ning aitab riigil täita kliima eesmärgid.

Toitaneringlus taastav põllumajandus

Tööstussümbioosi ja biomajanduse edulugudest nähtub, et tõeline innovatsioon tekib sektorite piiridel ja nende ühendamisel.

Jäätmekäitluse ja põllumajanduse ringmajanduse vaimus ühendamise ning loodusinnovaatiliste praktikate kasutamisega võiks saavutada 50-90 protsenti Eesti KHG vähenemise/sidumise ning kuhjaga kaasuvaid hüvesid.

Nagu toiduturvalisus, muldade parem veeimavus ja kliimakindlus, toitainerikas toit.

Muidugi tuleb kohe küsida, mis see kõik maksab?

Investeeringukulud oleks tarvilik asetada kohalikku konteksti, aga nt USDA tellitud raporti põhjal õnnestus taastava põllumajanduse praktikaid ca 2500 hektaril kasutades:

  • vältida edasist ökosüsteemi teenuste kahju 8,5 miljoni dollari ulatuses ning
  • luua 12,9 miljoni ulatuses kasu.

Puhas netotulu. Ja seda veel jäätmekäitlust integreerimata.

Vaktsiinide esmakatsetajad vajavad julgust, aga saavad õnnestumise korral ka tublisti premeeritud.

Kliimamuutuste vaktsiin tuleb nüüd lihtsalt kasutusele võtta ja siis laia maailma eksportida. Teeme seda riigi, omavalitsuste ja rohemajanduse ettevõtete koostöös.

Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!

Madis Tilga

Madis Tilga

Nutriloopi partner

Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.

Nutriloop ja Sea2land

Horizon2020 SEA2LAND

Osaleme koos Eesti Taimekasvatuse Instituudiga Horizon2020 SEA2LAND 4-aastases rahvusvahelises projektis.

Projekti eesmärk on pakkuda lahendusi, mis kasutavad ära orgaanilisi jäätmeid, et vähendada toidu tootmise, kliimamuutuste ja jäätmete ringlussevõtuga seotud probleeme. Eesmärkide saavutamiseks täiustatakse toitainete ringlussevõtu tehnoloogiaid, et toota kalade ja vesiviljelisuse kõrvalsaadustest biopõhiseid väetisi. Meie rolliks on luua täiustatud fermenteerimise lahendus väetiste tootmiseks, kombineerides kalajäätmeid teiste biojäätmete voogudega – toidujäätmed, puulehed, pilliroojäägid jms ja kirjeldada kopeeritavaid ärimudeleid sarnaste piirkondade jaoks nagu Eesti.

Euroopa põllumajandus tugineb peamiselt imporditud väetistele, kuid samal ajal jääb liidu siseselt suur hulk orgaanilistes jäätmetes sisalduvaid mineraale kasutamata. Projekti eesmärk on pakkuda lahendusi, mis aitavad nende orgaaniliste jäätmete voogude abil ületada toidu tootmise, kliimamuutuste ja jäätmete ringlussevõtuga seotud probleeme. Selleks täiustatakse toitainete ringlussevõtu tehnoloogiaid, et toota kalade ja vesiviljelisuse kõrvalsaadustest biopõhiseid väetisi.

Projekti käigus luuakse Euroopasse kopeeritavaid näidispiloote, mis võtavad arvesse piirkondlikke olusid ja ringmajanduslikke võimalusi. Nutriloop OÜ roll projektis on luua täiustatud fermenteerimise lahendus väetiste tootmiseks, kombineerides kalajäätmeid teiste biojäätmete voogudega – toidujäätmed, puulehed, pilliroojäägid jms ja kirjeldada kopeeritavaid ärimudeleid sarnaste piirkondade jaoks nagu Eesti. Taimekasvatuse Instituudi roll on viia läbi taimkatseid ja hinnata erinevate väetiste sobivust erinevatele põllukultuuridele.

SEA2LAND´i käigus optimeeritakse ka ka teisi tehnoloogiaid, millest mõned on kombineeritud (täiustatud kompostimine, biokuivatamine, külmkuivatamine ja ekstraheerimine, vetikate tootmine, pürolüüs, membraanitehnoloogia, kitiini ekstraheerimine, termomehaaniline fraktsioneerimine, ensümaatiline hüdrolüüs), mis toodavad rätseplahendusena valmistatud biopõhised väetisi nii kohalike põllukultuuride jaoks kui ka eksportimiseks.

Projekt pakub lahendusena seitset juhtumiuuringut rohkem kui kümne tehnoloogilise lahenduse abil kuues
kalandussektori esinduspiirkonnas
(Põhja-, Läänemere-, Atlandi ookeani, Kantaabria, Vahemere ja Aadria mere piirkond).

Projekt SEA2LAND on 4-aastane koostöö innovatsioonimeede (IA), kus osaleb 26 partnerit 11 erinevast riigist (10 Euroopa riiki ja Tšiili), kogusummaga 7,7 miljonit €, mida rahastatakse EL Horisont 2020 meetmega H2020-RUR-2020-1. SEA2LAND algas 2021.aasta alguses ja esimene koordineerimiskoosolek toimus 27. – 28. jaanuaril.

Projekti SEA2LAND koordineerib Hispaania organisatsioon NEIKER-INSTITUTO VASCO DE
INVESTIGACION Y DESARROLLO AGRARIO SA (NEIKER).

 

 

Osalejad: UNIVERSITE DE LIEGE (ULIEGE), FIBL EUROOPA – FORSCHUNGSINSTITUTFUR BIOLOGISCHEN LANDBAU IN EUROPA (FIBL EU) ja UNIVERSITEIT GENT (UGENT) Belgiast; IPS KONZALTING DOO ZA POSLOVNE USLUGE (IPS) Horvaatiast; Eestist NUTRILOOP OU (NUTRI) ja EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT (ECRI); PIIRKONDLIK D’INNOVATSIOON ET DE TRANSFERT DE TECHNOLOGIE AGRORESSOURCES (KATAR), INSTITUT RIIGI POLÜTEHNIKA DE TOULOUSE (INPT) ja CHAMBRE D’AGRICULTURE DES PYRENEES ATLANTIQUES (CAPA), Prantsusmaalt; UNIVERSITA POLITECNICA DELLE MARCHE (UNIVPM), UNIVERSITA DEGLI STUDI DI MILANO (UMIL) ja SOCIETA COOPERATIVA PESCATORI MOLLUSCHICOLTORI CO.PE.MO. (CO.PE.MO), Itaaliast; AQUABIOTECH LIMITED (ABT) Maltalt; GRONN GJODSEL AS (Grønn), NIBIO – NORSK BIOOKONOMI INSTITUTT (NIBIO) ja NORSK LANDBRUKSRADGIVING NORD NORGE (NLR-NN), Norrast; INSTITUTO DE SOLDADURA E
QUALIDADE (ISQ) Portugalist; BARNA SA (BARNA), CAVIAR PIRINEA SL (KAVIAR), FUNDACION AZTI- AZTI FUNDAZIOA (AZTI), FUNDACIO UNIVERSITARIA BALMES (UVIC-UCC), FERTINAGRO BIOTECH SL (FERTINAGRO), INICIATIAS INNOVADOR Šveits (FORSCHUNGSINSTITUT FUR BIOLOGISCHEN LANDBAU STIFTUNG (FIBL-CH) ja Tšiili (INSTITUTO DE INVESTIGACIONES AGROPECUARIAS (INIA)).

SEA2LAND partnerid esindavad kõrvalsaaduste, väärindamise, tehnoloogiate ja agronoomia (sh mahepõllumajandus) teadusorganisatsioone, tööstust: i) kala- ja vesiviljelussektoritest; ii) väetissektoritest; iii) tehnoloogiasektoritest; sealhulgas vesiviljelus, kalandus ja keskkonnakonsultatsioon; haldamine ja
levitamine ning äriplaani väljatöötamine, organisatsioone esindavad põllumajandustootjad.

SEA2LAND koordinaator: Miriam Pinto (mpinto@neiker.eus)

 

 

Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!

Ingrid Hermet Nutriloopi tegevjuht

Ingrid Hermet

Partner

Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.

Nutriloop ja Keila linn

Keila projekt

Projekti eesmärk oli kaardistada biojäätmete olukord Keila linnas ning selgitada välja võimalused innovaatilisele ja väärindavale ringmajandusmudelile üleminekuks. Projektis analüüsiti erinevaid käitlusmeetodeid keskkonnasõbralikkuse, majandusliku tasuvuse ja innovaatilisuse ning kaasahaaravuse seisukohast.

Ülevaate saamiseks viidi läbi koostöös Keila Linnavalitsuse ja Kantar Emoriga erinevad küsitlused ja intervjuud. Lisaks analüüsiti olemasolevaid andmeid, mis aitas olukorda kaardistada. Läbi viidi ka segaolmejäätmete sortimisuuring koostöös SEI-ga. Keila linna käsitleti kui terviklikku kogukonda ja võeti arvesse nii elanike, kui ka ettevõtjate, kohaliku omavalitsuse kui ka toidukasvatajate arvamusi, huve ja eesmärke.

Nutriloop ja Keila linna projekt

Leidsime, et parim lahendus on kogukondlik mudel, kus biojäätmed väärindadatakse kohapeal ning sellest tegevusest saavad kasu ka kogukonna elanikud.

Väärindamise seisukohast on optimaalne, kui pool materjali fermenteeritakse ning teine pool kompostitakse bioreaktoriga ja vermikompostitakse võimaldab vähendada toodete turustamisega seotud riske ning tagab võimaluse nii põllumeestele kui kohalikele elanikele pakkuda mitmekesiseid tooteid mulla elustiku aktiveerimiseks ja orgaanilise aine tõstmiseks.

Kui see postitus oli Sinu jaoks huvitav ja väärtuslik, siis palun jaga seda postitust!

Ingrid Hermet Nutriloopi tegevjuht

Ingrid Hermet

Partner

Muudame toidusüsteemi, et kestlikult kasvatatud toit oleks kõigile kättesaadav.